Ühes metsas

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja küsis lõbustatud tooniga Sandralt: ,,Sa ei teadnudki, et lohe ja ta ratsaniku meeled on ühenduses?'' Ta naeris lõbusalt ja sõnas rahulikult: ,,Giredorile meeldib eputada, kui ta arvab, et teeb mind kadedaks.'' Giredor naeris uuesti valjult ja Marcus pöörias silmi ja andis siis pilguga Sandrale mõista: ,,Ma ju ütlesin...'' Marcus muigas rahulikult ja jäi lohet silmitsema.

[Sandra Wilson]

"Midagi teadsin.. Aga ma arvasin et see on müüt või midagi sellist" vastas Sandra ausalt. ta tõesti ei arvand, et ratsaniku ja lohe vahel nii tugev side on. Kuuldes järgmist lauset turtsatas ka Sandra kergelt, kuid kartus lohe pärast ei lasnud tal vabalt naerda. "Kuhu te siis suundute?" küsis Sandra, tulles tagasi tähtsamate küsimuste juurde. Kuigi ta ei tahtnud eriti veel nende juurest lahkuda, pidid Marcus ja Girts ilmselt varsti ära minema.

[Marcus Decor]

Marcus kehitas õlgu ja sõnas mõtlikult: ,,Arvatavasti tagasi Alaegesiasse. Ma võin küll mujale maailmadesse minna, aga Giredor sinna ei saa.'' Noormees ohkas valjult ja silmitses kahte sõrmust enda käes.

[Sandra Wilson]

Sandra noogutas. Seda oli ta kuulnud, et lohed ei saa teistesse maailmadesse minna. Ka võlurite võimed kaovad teistes maades. Seda meenutades kortsutas ta pahaselt kulmu. ta ei kujutand ette kuidas ta ilma võluvõimeta elaks. "Sa saad erinevates maailmades käia?" küsis ta järsku, mõeldes uuesti Marcuse lausele. On see tõesti võimalik?*ta polnd sõrmustest kuulnud*

[Marcus Decor]

Marcus vaatas kulmukergitusega Sandrat ja küsis pilkavalt: ,,Sa ei teadnudki?'' Ta tõstis oma käe ja näitas neiule kahte sõrmust oma sõrmes. ,,Nende abil saab maailmades ringi käia. Aga nende mõju kaob üpris ruttu...'' Noormees ohkas ja sulges uuesti silmad, vaikselt mõtiskledes.

[Sandra Wilson]

Sandra raputas vastuseks pead. ta viis pilgu sõrmustele, millele Marcus viidand oli. "Ja lihtsalt tänu nendele.." pomises Sandra uskumatust väljendava häälega. Eks ta oli ka suht uudishimulik inimene. ta oleks tahtnud teisi maailmaid näha, kuid ta oli ennast juba ära harjutand mõttega, et seda kunagi ei juhtu. Visates uudishimu peast välja mõtiskles ta hetke omi mõtteid ja viskas ennast murule pikali. "te lähete varsti?" küsis ta, saamata pilku poistele viia ning vaatas nende asemel hoopis paari pilve mis helesinise taeva taustal eriti välja paistsid.

[Marcus Decor]

Marcus muigas kavalalt ja avas oma silmad. ,,Tahad, et jääksime kauemaks?'' Noormees naeratas laiemalt ja vaatas siis Giredorile otsa. ,,Ütle talle, et me võime jääda küll kauemaks kui tahab,'' sõnas Giredor lihtsalt ja heitis samuti murule pikali, sulgedes silmad. ,,Giredor tahtis, et ma edasi ütleksin, et me jääme kui tahad,'' sõnasn oormees silma pööritusega ja toetas ennast vastu Giredori külge.

[Sandra Wilson]

Sandra kehitas õlgu, mida Marcus ilmselt ei näind. "Võimalik" vastas ta esimesele küsimusele võimalikult ükskõikse häälega, siiski oli see natuke lootusrikas. Järgmisel hetkel hüppas ta aga püsti, kui midagi maavärina sarnast toimus. Nähes, et see oli vaid Girts kes pikali heitis istus ka Sandra tagasi kohale. Õnneks ei olnd ta punastaja tüüp, muidu oleks ta kindlasti punastand. "Emn, okei" vastas Sandra, näole jälle muie tekkimas. "Noo, seljuhul te võiksite jah kauemaks jääda" lisas ta, juhuks kui nad veel aru ei saand.

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja kehitas õlgu: ,,Eks me siis jääme.'' Ta ohkas vaevukuuldavalt ning küsis siis kulmukergitusega Sandralt: ,,Ja sa ise ei pea kuhugi minema? Sa oled ju ometigi Cecilia abi...'' Marcus naeris vaikselt ning sulges silmad, lõbus naeratus huulil mänglemas.

[Sandra Wilson]

Sandra muigas rahulolevalt, mida tüübid ilmselt ei märganud. Järgmist lauset kuuldes kergitas ta üllatunult kulme. "Kust sa tead, et ma Cecilia abi olen?" küsis ta kohe, pilku Marcusele viies. Ta ei vaevund hetkel isegi valetama, et ta seda ei ole. "Ja küll ma jõuan" lisas ta juurde, mitte just väga informeeriva lause.

[Marcus Decor]

Marcus naeris valjult mitu minutit ja küsis siis üllatunult täis toonil: ,,Kas sa suudad uskuda, et sellisesse väiksesse maailma nagu Alaegesia jõuavad ka sellised uudised?'' Ta suu tegi võlts üllatusest naljaka O ning naeris suus uuesti. ,,Pluss ma kuulsin seda ühelt tüübilt, kes elab sinu maailmas.'' Ta naeris uuesti lõbustatult ning jäi vait kui kuulis pilkavat lauset Giredorilt: ,,Kes nüüd eputab?'' Marcus kortsutas kulmu, kuid ei viitsinud vastama hakata.

[Sandra Wilson]

Sandra muigas ebalevalt ning ootas vastust. Kui see lõpuks tuli oli ta väga väga üllatunud. "Eemh, ma tõesti arvasin, et sellised asjad hoitakse enda teada, aga noh, okei. " kergelt muianud, mõtles ta korraks esimesele kokkusaamisele. Noojah. "Ja kellelt sa seda täpsemalt kuulsid?" küsis Sandra huvitatult pilku korraks Girtsile viies.

[Marcus Decor]

Marcus kehitas õlgu ja sõnas mõtlikult: ,,Ma ei tea... Mingi imelik mees oli.'' Noormees kehitas uuesti õlgu ja tõusis püsti. ,,Võib-olla peaks minema... Meil pole ju siin midagi teha...'' Ta viis oma pilgu lohele ja jäi teda silmitsema, oodates et too oma silmad avaks. ,,Loll, laisk lohe,'' pomises noormees ohkega ja Giredor vastas pahaselt: ,,Ma kuulsin seda!'' Marcus naeratas õrnalt ja viis oma pilgu siis Sandrale.

[Sandra Wilson]

Imelik mees.. aina kahtlasemaks läheb.. mõtles ta ning viis oma uitama läinud pilgu tagasi tüüpidele. Kuuldes Marcuse lauset ja nähes, et too on püsti tõusnud, hüppas ka Sandra püsti ning mõtles veidi. "Noojah, ega mina teid tagasi hoida ei saa.." ütles ta natukese aja pärast mõtliku tooniga. Sest tal polnud ju tegelikult ühtegi veenvat põhjust neid siin hoida. ja kui nad tahavad minna siis las lähvad. Hetke neid vaadand küsis ta Marcuse poole pöördudes "tulete veel millalgi?" ning jäi teda silmitsema.

[Marcus Decor]

Marcus silmitses Sandrat õrna naeratusega ja lausus mõtlikult: ,,Me võime ju homme uuesti tulla, kui tahad... Pigem võib Giredor tulla, kuna sa tahad teda kõige rohkem näha.'' Noormees turtsatas ja lõi lohet jalaga, et see jalad alla ajaks. ,,Nüüd võin veel varba ka ära!'' sõnas noormees vihaselt ja muutus veelgi vihasemaks, kui Giredor ta üle naeris.