Ühes metsas

[Sandra Wilson]

Sandra vaatas kahtlevalt Marcust ja viis pilgu Girrule. Ilus on ta küll.. Aga ta tundub olevat ka tugev. Kuuldes Marcuse järgmist lauset vaatas ta ehmunult poisi poole. "Ma pean sinna tulema?" küsis ta vastumeelse häälega. ta polnud enesetapja.. ( ;D). Aga võibolla ei näe ta siis enam mittekunagi ühtegi lohet. "Kindel et ta ohutu on?" küsis ta Girrut vaadates. Marcuse vastuse peale muiates(ma oletan su vastust) astus ta siis aeglaselt kaks hästi pisikest sammu Girru poole kuid rohkem ei kavatsend ta liikuda.

[Marcus Decor]

Marcus irvitas laiemalt. ,,Jah pead küll,'' sõnas ta kindlalt ja muutus siis mõtlikuks, kui Sandra teist küsimust kuulis. ,,Ei aga kui sa ei lähe, ei saa me kunagi teada või mis?'' küsis noormees vaikselt naerdes ning vaatas siis lõbustatud pilguga Giredori ja Sandrat, oodates, et Sandra edasi läheks.

[Sandra Wilson]

Sandra suutis isegi muiata. Siiski ei suutnud ta oma kahtlusi alla suruda. Peale väga kiiret kuid suurt vaidlust endaga astus ta veel ühe sammu lohe poole. Nüüd oli tema ja Girru ning Marcuse vahel umbes kahe meetrine vahemaa. Ta viis pilgu üles(lohe on kõrge eksole?) ja vaatas Girrule otsa. Teadmata mida oodata astus ta veel ühe sammu lohe poole, kuid rohkem ta tõesti ei tahtnud lähedamale tulla. "ma võin siin ka olla eksole?" küsis ta naeratust näole manades. Tegelikult oli tal hetkel väga kõhe olla.

[Marcus Decor]

Marcus pööritas silmi ja läks uuesti lohe juurde. Ta istus lohe sadulasse ja ütles rahulikult Sandrale: ,,Kui sa ei tule, siis tuleme ise.'' Ta muigas ja sundis lohet rahulikult edasi. Lohe oli otse Sandra ees ning Marcus hoiatas teda lõbusalt: ,,Ära liiga äkk liigutusi tee. Ta arvab, et sa tahad teda rünnata.'' Giredor viis oma pilgu Marcusele ja sõnas pahaselt: ,,Ei arva!'' Marcus naeratas kavalalt ja sõnas mõtteis: ,,Ma tean. Aga lase mul ka natukene lõbutseda.'' Ta vaatas kavala naeratusega Sandra poole ja jäi vaatama, mida tüdruk teeb.

[Sandra Wilson]

Sandra vaatas kuidas Marcus lohe sadulasse istus ning vaatas siis õudusega kuidas lohe ennast liigutas. "Sa ei teeks seda.." pomises ta Marcusele, lohet jõllitades. ma ei tohi äkkliigutusi teha? kuidas ma siis siit minema saan? mõtles ta veel suurema õudusega. "Okei, okei, ma tulen, ausõna tulen" ütles Sandra kohe, ikkaveel Girtsi jõllitades ja mõtles, et ta võiks hetkel ükskõik mida lubada. Samas, kuhu tal hetkel tulla on? ta juba on lohe juures.

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja hüppas sadulast maha. ,,Sa ei pea kartma, ausõna. Võib-olla paar tükkikest hammustab aga see pole midagi.'' Ta irvitas ja patsutas rahulikult lohe koonu. ,,Ja ta on nii loll, et ei saa midagi aru mis sa teed,'' lisas noormees kavalalt ja koputas vastu lohe pead. Giredor urises vihaselt, mis pani Marcuse veelgi rohkem muigama.

[Sandra Wilson]

Sandra viis pilgu lõpuks Marcusele. "Tänan, see on nii lohutav" pomises ta, teades, et Marcus kuuleb seda. "Kas ta sulle kallale ei tule kui sa teda niimoodi maha teed?" küsis ta samalajal viimase sammu lohe poole astudes ning teda hästi korraks kaelale patsutades. Oma väriseva käe kähku tagasi tõmmand vaatas ta võidukalt Marcuse poole. "Noh, saingi hakkama" ning astus kaks sammu tahapoole.

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja sõnas lohele mõtteis: ,,Urise ja tee üks väike ampsatus tema poole!'' Lohe vaatas kiirelt Marcusele otsa ja hakkas siis urisema. Lohe tegi ühe hampsatuse Sandra suunas ning urises siis edasi. ,,Mulle ta ei tee midagi,'' irvitas Marcus rahulolevalt. ,,Aga sulle võib küll teha.'' Ta naeratas kavalalt ja läks siis nende juurde. Noormees pani oma käe Sandra õlale ning muigas rahulolevalt.

[Sandra Wilson]

Sandra võpatas silmnähtavalt kui lohe urisema hakkas. kohe oma pilku lohele viies võpatas ta veel tugevamini ning hammustas häästi kõvasti huulde, et mitte karjatada. ta teadis, et Marcusele pakuks see kindlasti palju nalja. Kui Girts tema poole veel ampsatas, ei suutnud Sandra siiski karjatust alla suruda ja hüppas meetri kuhugi poole. "Näha on jah" ütles Sandra, kuid ei suutnud seda hetkel kuidagi peale hirmunud tooni öelda. Tundes kuidas poiss talle käe õlale pani viis pilgu korraks Marcusele. Noh, nüüd ei tohiks see lohe mulle midagi teha eksole? Marcusele ta ju ei tee midagi? mõtles ta ning viis pilgu uuesti Girrule, hakates vaikselt maha rahunema.

[Marcus Decor]

Marcus naeris rahulikult ja sõnas muigega: ,,Ära muretse. Ta poleks sulle midagi teinud. Mina käskisin tal sind hirmutada.'' Ta naeris uuesti korra ning viis oma pilgu lohele ja läks tema juurde. ,,Polnud eriti kena,'' süüdistas lohe ning vaatas oma suurte silmadega noormeest. ,,Võib-olla mitte, aga sa ei pea ka mind alati kuulama ju,'' nähvas Marcus vastu ja viis oma pilgu uuesti Sandrale.

[Sandra Wilson]

Sandra kergitas kulme. Marcus käskis lohel teda hirmutada? "õhh, sa oled nii viisakas inimene" ütles Sandra ning muigas siis. Marcusele võis see siis tõesti naljakas vaatepilt olla. Mark maas.. Nähes, et Marcus tagasi lohe juurde läheb jäi Sandra ikkagi kindalt kohale. Isegi kui Marcus käskis lohel teda hirmutada, siis Sandra ei tea mida lohe tegelikult temast mõtleb.

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja sõnas rahulikult: ,,Jah, ma tean.'' Noormees silmitses mõni minut tüdrukut ja sõnas irvega: ,,Ta ei kavatse sind hammustada, kui sa seda kardad. Ära muretse. Ma ei lubaks. Sinuga hakkab nalja saama,'' selgitas Marcus sõbraliku naeratusega ja istus siis maha ning tõetas ennast vastu lohet, sulgedes silmad.

[Sandra Wilson]

Sandra muigas ning vaatas siis kergelt üllatunud pilguga Marcust. "Mismõttes hakkab nalja saama?" küsis ta muiates, kuid samas kortsutas kulmu ning istus samuti maha. tal oli nüüd ideaalne koht kus ta sai mõlemat tüüpi vaadata. Marcus oli ikka.. huvitav tüüp, pidi Sandra endale tunnistama.

[Marcus Decor]

Marcus turtsatas ja sõnas lõbustatult: ,,Ära muretse. Ma ei sööda sind Giredorile. Vähemalt veel mitte. Aga muide ma usun, et sa oled lõbus kaaslane.'' Noomees kehitas õlgu ja sõnas vaikselt mõtteis Giredorile: ,,Miks sinul niimoodi veab? Miks kõik just sind austuse ja kartusega kohtlevad? MINA olen su ratsanik!'' Marcus teeskles solvunud tooni ning kuulas lohe lõbustatud vastuse ära: ,,See on anne. Erinevalt sinust väikemees olen mina ilusam, suurem ja väärtuslikum.'' Ta ajas oma rinna uhkelt ette ning Marcus turtsatas kuuldavalt. ,,Eputaja!'' süüdistas Marcus teda lõbustatud toonil ning sulges siis uuesti silmad. Lohe tegi imelikku häält, mis tähendas, et naeris ja Marcus ohkas vaikselt.

[Sandra Wilson]

Sandra kergitas lõbustatult kulmi. "Eks ma siis arvestan sellega. Ja sina oled kaa lõbus kaaslane.. Võib olla natuke rohkem musta huumori sõber.." arutas Sandra kõvahäälega. nähes silmanurgast, et Girts ennast liigutas viis Sandra oma pilgu silmapilgselt lohele. Nähes et too nina püsti ajab, viis Sandra lõbustatud ning ka üllatunud pilgu Marcusele. "Te suhtlete mõtetes?" küsis ta, mõeldes, et kas nad olid rääkind ka temast.