Ühes metsas

[Marcus Decor]

Marcus lendas Giredori seljas, Londonist eemal, ühe metsa kohal ja käskisis lohel maanduda. ,,Mida?'' küsis Giredor mõttetes ja vaatas Marcuse poole, kui ta sadulast maha hüppas. ,,Mine sööma. Sa käid juba närvidele,'' vastas Marcus ja läks istus ühe puu äärde. ,,Aga tee kähku.'' Noormees vaatas kuidas lohe minema lendas ja lisas mõttetes: ,,Loll lohe.'' ,,Ma kuulsin seda!'' vastas Giredor pahaselt ja lendas edasi. Marcus ohkas ja sulges oma silmad.

[Sandra Wilson]

Sandra jalutas suht kiirelt metsas, mööda liigagi tuttavat rada. Kuuldes peakohal mingit imelikku häält tõstis ta pilgu, kuid ei märgand enam midagi. Kahtlevalt ringi vaadand, jätkas ta teekonda veel kiiremini. Lõpuks jõudis ta ühe väiksemat sorti lagendiku juurde. Oma üllatuseks nägi ta seal mingit võõrast. Pole ka ime, terve see London oli võõraid täis, aga ikkagi, metsas ei käind just igaüks. Sandra oli vist alateadlikult seisma jäänd ning silmitses seda võõrast. Kulmu kortsutades otsustas ta lõpuks uurida kellega tegu on. "Khm, hei" ütles ta kui oli poisi juurde jõudnud. Kas tema pärast võis olla ka see vihin mida ta enne kuulnud oli? võimalik.

[Marcus Decor]

Marcus vaatas mõtteis, kus kohas lohe oli, kui kuulis kellegi häält natukene eemal. Noormees lõi oma silmad üllatusest lahti ja vaatas Sandra poole. ,,Tere,'' sõnas noormees vaikselt ja tõusis püsti. ,,Saan teid kuidagi aidata?'' Ta silmitses kahtlevalt Sandrat ja sõnas siis Giredorile: ,,Ära veel tagasi tule. Mingi... inimene on siin.'' Marcus ohkas korra ja jäi siis Sandrat silmitsema.

[Sandra Wilson]

"Võibolla" ütles Sandra, ikkaveel poissi kahtlusega silmitsedes. Kuskilt mujalt maailmast ilmselt. "Mida te siin teete?" küsis ta teades, et see võib ülbelt kõlada, aga Sandra polnd just tihti näinud inimesi siin lagendikult istumas. See polnd just kõige parem koht puhkamiseks. Palju igasuguseid loomi. "ja mis maailmast te olete" lisas ta peale väikest pausi.

[Marcus Decor]

Marcus kortsutas kulmu ja sõnas siis lihtsalt: ,,Ma ootan kedagi. Kas sellest piisab?'' Kuuldes nooruki järgmist küsimust, kortsutas Marcus veelgi rohkem kulmu. ,,Alaegesiast. Ja ise?'' Noormees ohkas ning kuulis Giredori küsimas: ,,Kas kõik on ikka korras, või vajad abi?'' Ta ei teinud lohe pilkavast toonist väljagi ning toetas ennast vastu puud, silmitsedes Sandrat.

[Sandra Wilson]

Sandra kortsutas kulmu. "Ilus koht kokkusaamiseks.." mainis ta kerge sarkasmiga toonis. Kuna ta oli terve selle aja poissi silmitsenud ei jäänud tal märkamata poisi välimus, sealhulgas tema teravad kõrvad. "võib olla" lisas ta juurde. "Sa oled siis haldjas jah?" küsis ta, vahepealse küsimuse vahele jättes ja pilku korraks ümbrusele viies.

[Marcus Decor]

OT: Kujutan küll jamh Ja pole minu süü, et Anni sees pole käinud

Marcus turtsatas ja sõnas irooniliselt: ,,Ei tead, ma pole haldjas. Ma olen täääiesti normaalne inimene.'' Ta irvitas sarkastiliselt ja jahedalt ning viis oma pilgu korraks taeva poole ning siis uuesti Sandrale. ,,Ja mis te siin ise teete?'' küsis noormees jahedalt ja silmitses tüdrukut.

[Sandra Wilson]

Sandra viis pilgu tagasi poisile. "Ma käin siin iga natukese aja tagant." vastas ta ükskõikset ilmet säilitades. Selgitada ta seda muidugi ei kavatsenud. Ja siit kaudu sai samuti Londonisse niiet see ei peaks väga kahtlaselt kõlama, mõtles ta muigega. "Niiet, mis su nimi üldse on?" küsis ta. ta ei saa ju teda igavesti haldjaks või poisiks nimetada. "jaa.. Su kaaslane tuleb varsti?" lisas ta, kui talle meenus miks poiss üldse siin on.

[Marcus Decor]

Marcus noogutas tüdinenud ilmel ja sõnas siis igavlevalt: ,,Marcus. Ja teie?'' Noormees kuulas tüdruku viimase küsimuse ära ja järsku ilmus ta näole salakaval ja õel naeratus. ,,Jah, üsna varsti.'' Ta irvitas edasi ja sõnas Giredorile: ,,Kui sa tagasi tuled, hirmuta seda väikest inimest.'' Ta irvitas vaikselt edasi ning kuulis siis Giredori vastust: ,,Kui sa nii tahad. Ja ma olen varsti kohal.'' Ta nägi, kuidas Giredor tagasi hakkas lendama ja lisas siis irvega Sandrale: ,,Ta on varsti siin.'' Ta irve muutus laiemaks ning heitis ühe kiire pilgu taevale.

[Sandra Wilson]

Sandra kaalus hetke võimalusi ning otsustas tõtt rääkida. "Sandra olen" ütles ta, lootes, et teiste maailmade tavainimesed ei tea heade võimsate nimesid. "ja ma peaks ära minema?" küsis ta ning kortsutas kulmu. talle ei meeldind Marcuse ilme. Kuuldes jälle seda häält mida ta enne metsas kuulnud oli pöördus ta kiirelt ümber ning oleks šoki saand kui nägi kes seal oli. Suurte silmadega Girrut jõllitades analüüsis ta kähku tolle välimust. Täiesti kuldne, ilmselt mitte väga vana ja õõudsalt ilus. Oma hingamisrütmi tagasi saades pöördus ta Marcuse poole. "Sa oled Loheratsanik?" küsis ta uskumatust väljendava häälega. Ega ta just igapäev neid lohesid niisama ringi lendamas ei näe, tegelikult nägi ta esimest korda elus lohet.

[Marcus Decor]

Marcus irvitas tüdruku ilme üle, kui Giredori nägi ning sõnas rahulikult: ,,Sandra, see on Giredor. Minu kaaslane.'' Ta irvitas laiemalt ja hakkas aeglaselt lohe poole kõndima. Ta ei teinud Sandra küsimusest väljagi ning jäi lohe juures seisma ja paitas õrnalt ta kaela. ,,Ilus eks?'' küsis Marcus muigega ja vaatas Sandra poole.

[Sandra Wilson]

Sandra näole tekkis ebalev muie. ta jälgis Marcuse liikumist ning oleks tahtnud teda hoiatada, kuigi ta teadis, et lohe oma ratsanikule midagi ei tee, tundus see ikkagi temajaoks natuke ohtlik. ta oli ettevaatlik inimene. "On küll jah" vastas Sandra, olles õnnelik, et ta neid eemalt jälgida võib. "sa oled kaua juba ratsanik olnud?" küsis ta pilku Girrult Marcusele viies.

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja viis oma pilgu uuesti lohele. ,,Üpris kaua,'' sõnas noormees rahulikult, ikka lohet paitades. ,,Ja ma olen õnnelik, et Giredor mind valis. Kui ei oleks valind, poleks mul nii ustavat sõpra.'' Ta naeratas ning paitas rahulikult lohet edasi, ilma et oleks midagi rohkemat ütlend.

[Sandra Wilson]

Sandra mõtles kui vana Marcus olla võiks. Võib-olla 12-14? Päris noor ratsanik. Kuuldes Marcuse lauset muigas ta ning kujutas korraks pilti kuidas tema parim sõber lohe oleks. Selle mõtte kähku peast visand viis ta pilgu jälle Girrule. "Kas ta on.. ohtlik?" küsis ta, teades, et see võibolla natuke kahtlaselt kõlab. Sellest hoolimata, et Marcus tundus lohega hästi läbi saavat, ei julgend Sandra hetkel küll ühtegi sammu nende poole astuda.

[Marcus Decor]

Marcus muigas rahulikult edasi ja silmitses ikka lohet. ,,Talle ei meeldi eriti võõrad. Kui sa ta usalduse võita suudad, siis pole sul ohtu aga kui sa talle liiga ligidale tuled ja ta ei usalda sind on see küll ohtlik.'' Ta muigas veidikene laiemalt ja küsis Giredorilt mõttes: ,,Usaldad teda?'' Giredor ei vastanud kohe. ,,Mitte eriti. Ta on natukene imelik,'' sõnas Giredor ning vaatas Sandrat. Marcus irvitas ja sõnas. ,,Tule talle lähedale aga aeglaselt. Ta eriti ei usalda sind aga vaatab mis saab.'' Ta irvitas laiemalt ja astus lohest paar sammu eemale, silmitsedes Sandrat.