Peale põgenemist

[Rafael Joed]

Rafael kergitas imestunult kulmi kui Cecilia oli kiiresti rääkima asunud. Otsustanud, et kuulab hetkel lihtsalt juttu pealt ja ei vaidle vastu , viis ta pilgu lohele. 'Mul on kõht tühi...' teatas Lenora vaikselt haletsedes ja urises seejärel. Rafael ohkas vainult. 'Tee kiiresti ..' vastas ta lohele, kes püsti tõusis. Vaadanud veel Nonat, Meridithi ja Ceciliat ning lõpuks ka Rafaeli, tõusis lohe lendu ja lendas minema.

[Nona Gradette]

Nona vaatas kerge imestusega Cecilia poole. Kuuldes viimase viimast küsimust, kergitas tütarlaps kiirelt kulme, "Ei," vastas ta lühidalt, kuid ausalt. See oli ju tõepoolest tõsi.

[Cecilia Brooks]

Cecilia noogutas - nii oli ta ka arvanud. "Noh," sõnas ta aeglaselt, vaadates pilguga, kuidas Lenora minema lendab. "Emn, asi on nii, et sinu isa oli.. loheratsanik. Ta oli üks viimaseid, kes sõjas Galbatorixi vastu hukkus. Aga ta tahtis, et sina sellest midagi ei teaks. Et sa ei oleks ohus." Tüdruk rääkis niivõrd kiiresti, et ta ei olnudki päris kindel, kas teised tema sõnu üldse jälgida jõudsid.

Raskelt ohates tõstis neiu pilgu puuoksalt, mida ta sõrmede vahel keerutanud oli. "Seega, on võimalus, et ka sina oled loheratsanik," lõpetas ta oma kõne aeglaelt, lausudes iga sõna eraldi, et Nona ikka aru saaks, millesse ta on segatud. "Tõesti," sõnas Cecu mõttes, "on ime, kui ta selle uue info kõik vastu võtab."

[Nona Gradette]

Nona pilgutas kiirelt silmi, kui need sõnad talle lõpuks kohale jõudsid. Tema isa ja Ratsanik? Hetkeks pidas tütarlaps seda kõike üheks naljaks, kuid nagu näha, siis Cecilia paistis olevat rääkides täiesti tõsine. Lõpuks mõtlikult huulde hammustades, vaatas ta pikalt oma siniste silmadega Cecilia poole, "Aga.. See võimalus on ju õhk-õrn.. Või ei ole?" uuris Nona viimaks pikkamisi.

[Meridith Sinlare]

Meridith sai kohe aru, et teda polnud siia vaja. Ta kortsutas kulmu ning vaatas korra Rafa poole. "Kuule, kas me rääkida saaksime?" küsis ta poisilt vaikselt. Ta tahtis öelda, et arvatavasti hakkab nüüd üksi rändama. Mer läks natuke eemale ning jäi Rafaeli ootama.

[Rafael Joed]

Rafael tõusis püsti ning noogutas. ,,Saaksime." vastas ta noogutades ja astus Meridithile järele. Kui oli tüdrukuni jõudnud, vaatas ta küsivalt tüdrukut. ,,On midagi lahti?" küsis ta arusaamatuses pisut olles.

[Meridith Sinlare]

"Mitte eriti, ma lihtsalt mõtlesin, et ma lähen nüüd oma teed," selgitas Meridith lihtsalt. Ta ei teadnud, mida Rafael sellest arvata võiks, aga haldjaneiu otsus oli kindel. Kui ta nüüd läheks Beori mägedesse, saaks ta päkapikkude juures olla ning oma võimed täiustada. Meridith jäi Rafa vastust ootama.

[Rafael Joed]

Rafael kortsutas kulmi ja vaatas ikka veel arusaamatu ilmega tüdrukut. ,,Miks?" küsis noormees imestunult ja viis pilgu korraks kahele eemalseisvale tüdrukule. ,,On see nende pärast?"küsis ta vaikselt ja vaatas siis jälle Meridithi.

[Meridith Sinlare]

Meridith mõtles, kas rääkida tõtt või mitte."Noh, ma vaatasin, et sul on nendega tegemist ja ma olen siin üleliigne ja mittevajalik Pealegi, tundub, et ma ei meeld Cecilia'le," otsustas Mer tõe kasuks. Ta ohkas ja lisas:"Lähen arvatavasti Beori mägedesse."

[Rafael Joed]

Rafael ohkas vaikselt ja vaatas kulmi kortsutades maha. ,,Ta ei öelnud, et sa ei meeldi talle ... Lihtsalt meil oli nagu selline teema, mida keegi peale meie kahe ei tohiks teada võinohh .. Aga pakun, et see tuleb nii või naa kunagi avalikuks..."seletas noormees viies pilgu jälle eemale.,,Mis sa seal Beori mägedes teed?" küsis ta pisut uudishimulikult.

[Meridith Sinlare]

"Lähen päkapikkude juurde," ütles Mer vaevumärgatavalt irooniliselt. Loogiš, mõtles ta ise ning muigas kergelt."Ma arvan, et hakkan kohe minema. Seda kiiremine jõuan kohale," teatas haldjas tõsisemaks muutudes ja pööras pilgu Rafa'lt kõrvale ning silmitses kahte tüdrukut, kes eemal rääkisid.

[Rafael Joed]

Rafael ohkas vaikselt ja noogutas siis vaikselt. ,,Siis kui sa seal oma aja ära oled, tuled sa tagasi?" küsis Rafael, pidades nüüd enda süüks, et Meridith ära läheb.

[Meridith Sinlare]

"Võibolla ma jäängi sinna. Aga, kui tuleb sõda, siis seal osalen ma kindlasti. Nii et... Ehk näeme kunagi," sõnas Meridith ning vaatas Rafa'le sügavalt otsa."Ütle siis Lenorale ka minu poolt hüvasti." Haldjaneiu pööras ennast ringi ning hakkas lõuna poole sammuma. Tal oli kahju haldjapoisist lahkuda, aga see oli kõik, mida Mer teha sai.

[Rafael Joed]

Rafael hingas sügavalt sisse ja noogutas seejärel. ,,Hüvasti Meridith," lausus ta enne kui tüdruk lahkus. Vaadanud veel mõnda aega haldjatüdrukule järele, astus ta Cecilia ja Nona juurde tagasi ja võttis oma endisel kohal istet. 'Lenora, ma pidin Meridithi eest hüvasti jätma,' teatas ta lohele.

[Cecilia Brooks]

Cecilia kehitas õlgu. "Ma ei tea, midagi sellist pole varem katsetatud. Aga mul on aimdus, et see võib võimalik olla," vastas ta ohates ja pilku kaugusse heites. Olles vaikides jälginud, kuidas Meridith ja Rafael eemal rääkisid, ohkas ta taas.

Kui loheratsanik tagasi tuli, küsis ta valjult: "Kus kohas me täpselt olemegi?" Neiu kergitas küsivalt kulmu, mõeldes, kas nad on kahele munale piisavalt lähedal või ei. Kaks muna olid küll harjangusse peidetud ning kahtlemata nad seal praegu ka viibisid, aga harjang oli suur ja lai.

Selle mõtte peale kulmu kortsutades ootas Cecilia vastust, pidades plaani, mis saab siis, kui nad hoopis vales kohas on.