Peale põgenemist

[Rafael Joed]

Rafael viis pilgu valvuritele ning andis Lenorale märku, kes kiirelt õhku sööstis . Rafael viis pilgu alla ja vaatas valvureid, kes läksid sõnumit Galbatorixile viima. Muianud korraks, viis ta pilgu üle õla haldja poole. ,,Sulle ka tere tulemast," ütles ta irooniaga . Lenora urises turtsatuse asemel ning lendas Harjangu poole.

Harjangus lohe maandus ja Rafael hüppas maha. Kulmi kergitades, otsustas ta , et aitab tüdruku enne lohe seljast maha ning laseb tal puhata ja alles siis esitab talle rida küsimusi. Lohe laskus allapoole, et Cecilia saaks paremini alla.

[Cecilia Brooks]

Cecilia ronis lohe seljast maha ning jäi siis looma uurivalt vaatama. Tüdruk kõndis ümber lohe, kortsutas vahepeal kulmu ja järgmine kord jälle naeratas rahulolevalt. "Mis ta nimi on?" küsis ta äkitselt, tegemata haldja irooniast üldse välja. Korraks poisi poole vaadanud, kõndis ta taas lohe pea juurde, uurides teda kergelt. "Tere, mul on suur au sinuga kohtuda. Sa peaksid olema see sama muna, kellel õnnestus pääseda tingimusega, et mina Galbatorixi vangistusse langen. Aga ega ma kurda, see oli üsnagi põnev tõttöelda," sõnas ta naeratades sõbralikult lohele.

Seejärel pöördus ta Rafael-i poole, ohates kergelt. "Nii, loheratsanik, ma pean mainima, et sinu kaitse oma mõtetele on äärmiselt nõrk. Galbatorixi selline kaitse küll ei peata!" sõnas ta veidi pikliku näoilmega, kortsutades mõtlikult kulmu. "Aga ma tahtsin küsida, kas sa oled kusagil juba oma lohest rohkem teada saanud ning õppinud? Oled sa haldjatele öelnud, et sa oled loheratsanik?" Tuhat küsimust, millest Cecilia esitas vaid mõned kõige tähtsamad, et ta teaks, mis seisus loheratsanik on. Oli küll tõsi, et sellisel ajal ei olnud õppimiseks just kõige rohkem aega, aga siiski.

[Rafael Joed]

,,Lenora," nimetas ta lohe nime ning viis pilgu lohele, kes samuti oli huvitatud haldjatüdrukust, kes teda uuris. 'Võimas kuju' lausus Lenora Rafaelile. 'Mängib tarka ka..' lisas ta veel. Rafael hoidus silmi pööritamast ja viis jälle pilgu Ceciliale.

,,Teavad, aga arvavad, et ma valetasin, kuna nad pole Lenorat näinud.Ta on harjunud end varjama selleks, et tähelepanu mitte saada ... " seletas Rafael olukorda. Ta polnud isegi suvatsenud näidata oma lohet kellegile oma perekonnaliikmetest. Eriti veel nooremale vennale, kes oleks seda igale ühele kuulutanud. ,,Ja sa tahad öelda, et sa kavatsed mind õpetada?" küsis Rafael nüüd pisut kulmi kortsutades.

[Cecilia Brooks]

Cecilia noogutas ja ohkas vaheldumisi, kuulates nooruki juttu ülima tähelepanelikkusega. "Okei, haldjatega on nagu on. Ma saadan neile millalgi sõnumi," lausus ta kulmu kortsutades. "Sinu õpetamine.. Kuna mul endal lohet ei ole, on see pisut keeruline, aga ma räägin sulle põhitõdesid. Kui palju sa võlukunsti oskad?" Tüdruk heidis Rafaelile küsiva pilgu ja jalutas siis natuke eemale ning võttis kännul istet.

Neiu raputas aeglaselt pead ja ohkas järjekordselt. See oli juba liiga tavaliseks saanud. "Brisingr," lausus ta vaikselt, tundes, kuida külm talle külge hakkas - oli ju tüdruk siiski vaid õhuke kleit seljas. Ja koheselt lõõmaski puidust asemel lõke. Tänulikult sirutas Cecilia oma käed tule poole.

ot: irv, mitte et ma midagi tegelt ka niimoodi õpetada oskaks

[Rafael Joed]

,,Mitte eriti palju .. Keegi ei hakanud mind õpetama ." lausus noormees tüdinult, seistes ikka veel püsti . 'Sa ei palunud ka kedagi..' lausus Lenora iroonilisel toonil . Rafael viis lohele pilgu. 'Kui ma teaks, keda kutsuda siis ma seda teeksin,' vastas noormees lohele ja pööras pilgu Ceciliale. ,,Ma sain aru, et on nüüd uus loheratsanik?" küsis ta pisut kulmi kergitades.

[Cecilia Brooks]

Cecilia ohkas jälle ning noogutas vastumeelselt. "Jah," sõnas ta nägu krimpsutades, "Galbatorix sai lõpuks oma kaua oodatud kangelase. Hah, ja millise veel." Lause lõpp oli pigem tüdrukule endale mõeldud ja seetõttu raputas ta kiirelt pead. "Ning kui tal veab, saab ta veel kaks tükki - nagu sa võib-olla kuulsid, leidsid tema valvurid veel kaks muna," lisas Cecilia kibestunult, virutades rusikaga vastu maad.

"Tänu sellele on veelgi olulisem, et sa põhitõed kiirelt selgeks saaksid. Aga me peame külastama üht neiut, sest mul on kahtlus, et ka tema võib ühe lohe omanik olla. Ega sa juhtumisi ei tea Nona Gradette't?" Neiu pööras huvitunult pea nooruki poole, lootes, et poiss tõesti teab seda tüdrukut - olenemata sellest, et tegu oli inimesega, mitte haldjaga.

[Rafael Joed]

Rafael kuulas Ceciliat ja võttis vahepeal istet. Kuulnud kellegist nimega Nona, raputas ta pead. ,,Aga kui sa ütleksid mulle ta asukoha, siis ma võiksin ju tema juurde lennata ja ta siia ära tuua..." pakkus Rafael. Galbatorixile ei tahaks ta elusees loovutada ühte ratsanikku, kui too on ikkagist kahevahel.

[Meridith Sinlare]

Meridith kõndis selle koha poole, kus nad pidid Rafaeliga kokku saama. Noormeest sealt leidmata hakkas ta ümbruskonda läbi otsima. Lõpuks kuulis ta eespool hääli ning silmas Lenorat, Rafat ja tüdrukut, kes Urur'Baenis Galbatorixi kõrval oli olnud. "Tervitus!" ütles ta neile ja jäi ootama.

[Rafael Joed]

Rafael tõstis pilgu ja naeratas Meridithile. ,,Meridith, Cecilia, Cecilia, Meridith ." tutvustas ta haldjaid omavahel ja pööras pilgu jälle Ceciliale, kuna ta lootis veel mõningaid asju kuulda.

[Cecilia Brooks]

Cecilia noogutas rahulikult ja kavatses just oma arvamust välja öelda, kui neid segati. Kulmukergitusega vaatas ta tüdrukut, kes oli Galbatorixi juures ette astunud. Saatnud Rafaelile küsiva pilgu, noogutas neidis kergelt.

Hoolimata sellest, kas need kaks haldjat olid sõbrad või ei, ei usaldanud Cecilia haldjatari üldse. Mitte keegi normaalse mõistusega inimene ei läheks Galbatorixi juurde lohemuna järgi, kui ta ei tahaks just mehe orjuses olla. Ning kui nende kahe sõprus tõeline oli, tähendas see vaid, et tüdruk on tõeline ohmu.

Enam haldjatarist välja tegemata pöördus ta ratsaniku poole. "Teirmis," sõnas ta mõtete teel, usaldamata endiselt valjult sellistest asjadest rääkida. Saatnud noorukile tähendusrikka pilgu, pöördus ta taas tule poole.

[Rafael Joed]

Rafael noogutas ja viis pilgu korraks lohele. 'Ma lähen talle järele.. Toon ta siia..' seletas ta nii Lenorale mõtte teel kui ka Ceciliale. Seda ta ei teadnud, kas Cecilia kuuleb tema ja lohe konverentsi. 'Hakkame minema?' küsis Lenora Rafaelilt, kes püsti tõusis ja noogutas ning end sadulale istuma seadis. Lohe viis pilgu korraks Ceciliale ning tõusis siis kiirelt lendu.

[Nona Gradette]

Kui Lenora mõne aja pärast Harjangus maandus, hüppas Nona koheselt kerge liigutusega lohe seljast maha. Nähes seal samas veel kahte tundmatut tüdrukut, kes mõlemad olid Nona'st tunduvalt vanemad, kergitas ta küsivalt kulme.

[Rafael Joed]

Rafael hüppas samuti Lenora seljast ning lohe heitis jälle niisama pikali, jäädes vaatama kõiki kordamööda. 'See ongi Nona,' lausus ta Ceciliale mõtteteel ja hingas sügavalt sisse. Lõpuks end niisama tüvel istuma seadnud, jäi ta ootama mida Cecilia ütleb. ,,Istu ka," pakkus ta tüdrukule.

[Nona Gradette]

Nona peas keerlesid endiselt mõningad kahtlused, kui ta teisi seal viibijaid siniste silmade pilguga silmitses. Lõpuks ühe puu juurte juurde istuma vajunud, avas ta lõpuks suu, "Keegi seletab nüüd mulle, mis siin õigu poolest toimub?" küsis tütarlaps endise terava tooniga.

[Cecilia Brooks]

Cecilia oli sõnagi lausumata kännul istunud ning tuld vaadanud, suutmata otsustada, kas peaks Meridith'i mõtetesse vaatama või ei. Ta teadis, et tal ei olnud mingit õigust seda teha, kuid samas oli see ainus võimalus, kuidas rändaja teda usaldada sai.

Enne, kui tüdruk veel otsustada jõudis, maanusid Lenora, Rafael ja Nona nende juures. Cecilia hüppas kergendust tundes püsti ja kiirustas Nona juurde, noogutades tänulikult veel Rafaelile. "Hei, Nona," lausus neiu pisut magedalt, teadmata, kuidas tüdrukut tervitada. Cecilia ju teda teadis, aga tüdruk ise rändurit ilmselgelt ei mäletanud. "Ma olen Cecilia, aga sa arvatavasti ei mäleta mind. Ma nägin sind siis, kui sa olid alles paari kuune," selgitas neidis kiirelt naeratades. Olles endiselt ebakindel, avas ta suu, kuid sulges selle taas.

Nimelt ei olnud tüdruk kindel, kas Nona teadis midagi oma isast või ei. "Emn, kas sa oma isast oled midagi kuulnud? Peale seda muidugi, kui ta emn, ära läks." Cecilia vaatas virilalt naeratades tüdrukut ja ootas vastust, teades, et see võis kõlada üsnagi ebaloogiline.

ot. sorri, mul on su isa rillyrilly oma jutukesse vaja