Post by Mia Marshall on Aug 28, 2008 18:39:55 GMT 3
Mia pakkis palavikuliselt asju kotti, teades vaid üht: ta peab põgenema! Kohe peale seda, kui röövlid olid majja tunginud ja ta vanemad võlujõuga tapnud, ei hakanud neiu mitte nutma, vaid säilitas kaine mõistuse. Sedasi tapetud inimesi tagasi ei saa. Aga kui ta ise ei taha samasuguseks saada, peab ta põgenema. Kohe!
Ta teadis, kuhu minna. Isa oli talle rääkinud kus haldjad elavad. Ta läheb Sünklaande elama, isa rääkis küll põhiliselt mingist Hallist Sadamast, kuid ta ei soovi hetkel "heade" seltskonda. Ta tahab olla üksi.
Asjad lõplikult kotti toppinud haaras ta puuri enda roti Angelaga ja lendas uksest välja, unustamata seda ka kinni keerata. Sammud kõlasid hirmutavalt tühjal kõnniteel. Oli ju peaaegu öö käes.
Ta teadis, kuhu minna. Isa oli talle rääkinud kus haldjad elavad. Ta läheb Sünklaande elama, isa rääkis küll põhiliselt mingist Hallist Sadamast, kuid ta ei soovi hetkel "heade" seltskonda. Ta tahab olla üksi.
Asjad lõplikult kotti toppinud haaras ta puuri enda roti Angelaga ja lendas uksest välja, unustamata seda ka kinni keerata. Sammud kõlasid hirmutavalt tühjal kõnniteel. Oli ju peaaegu öö käes.
