Esimene kohtumine,.

[Adriana C. Allwright]

Adriana peast liikusid läbi igasugused mõtted . ''Kurjamitele ? On neid veel ? '' ei jätnud ta pärimata . Tema teadis vaid Voldemorti ja tema pooldajaid . Tüdruk oli kergelt segaduses , kuid ei näidanud seda välja . Neidise pilk oli külm ja rohelised silmad jäised .

Vanemate kohta kuuldes liikusid Drina mõtted tahtmatult vanematele . ''Ja kui saarele sisse murtakse , on vanemad suures ohus ? Neil pole võimalik kuidagi kurjamitele vastu saada ?'' pidi ta veel küsima . Ta ei suutnud ette kujutada , et ta isa võiks ohtu sattuda . Too mees oli ju alati see , kes kõigele vastu sai .

[Cecilia Brooks]

Cecilia suust pääses valla külm rõõmutu naern. Natukese aja pärast, olles naermise lõpetanud, sõnas ta: "Vabandust. Aga igas maailmas on oma kurjam - ega te siis teistest halvemas seisukorras pole!" Veel korra naerda turtsatades raputas ta pead, suutmata ikka seda küsimust peast välja saada. Ta mäletas veel täpselt aegu, mil ta oli teiste maailmade olemasolust teada saanud - tänu Cedricule.

Kuuldes tüdruku järgmist küsimust, noogutas ta kurvalt. "Jah, neil ei ole mingit võimalust. Nad võivad küll natuke aega vastu panna, aga mitte kaua. Kuid teil pole vaja muretseda! Kohe, kui midagi sellist juhtub, oleme meie kõik seal! Või mis siis, kui juhtub, juba enne seda! Me peatame kurjamid enne, kui nad nii kaugele jõuavad!" Äkiliselt endast taas jõudu leidnud, sirutas Cecilia käe võidukalt õhku, kujutades silme-ees kordamööda ette erinevaid kurjameid.

[Ella M. Dee]

Äkitselt ilmus varemete juurde Ella. Tema punakas pruunid juuksed oli sassis ning seljas olid tal tumedad ja sünged riided. Kuulates kõnelust, muigas neiu vaikselt naeratades. Toetades ennast vastu osalist seina ja neiu mõtesse.