|
|
Post by Lord Voldemort on Aug 24, 2008 15:29:36 GMT 3
Mitte kusagilt astus välja tumedas keebis kogu. Tal oli pikad teravad sõrmed ja ilma ninata külmjas nägu. Oli arvatud, et Lord Voldemort suri sada aastat tagasi kahevõitluses Harry Potteriga, kuid nüüd oli Voldemort taas tõusnud. Harry Potter oli surnud, kuid siiski teadis Voldemort, et ta ei saa maailma nii pea hävitada. Olles kuulnud kuulujutte, pidavat võlumaailma lapsed olema võimsamad kui kunagi varem ja need takistasidki Voldemortil maailma enda alla haaramast.
Voldemort võttis põuetaskust kõvera võlukepi ning silmitses seda hetke jooksul. Tema varikätkid olid hävitatud ja enam ta neid juurde teha ei saanud. Nende tegemine oleks Musta Isanda hinge lõplikult katki rebestanud ja Voldemort oleks igaveseks surnud.
Maonäoga mees viibutas võlukeppi ja sosistas samal ajal sõnad: “Dolohov, Travers, Rookwood.” Peagi pidavat kutsutud mehed Voldemorti juurde ilmuma, kui mõni neist just Voldemorti usku polnud kaotanud.--- OT: Jutustaja, sinu kord  Jutt ja põhjus, misk ta maailma ei saa hävitada, on tõesti absurdne, aga jah... mis seal ikka  Ja seda ka, et vanad surmasööjad on elus. Ma ei viitsinud hakata uusi nimesid välja mõtlema, nii et mängime edasi vanade surmasööjatega
|
|
|
|
Post by Surmasööjad on Aug 25, 2008 13:31:49 GMT 3
Mõni minut hiljem ilmusid hurtsiku trepijalamile kaks täiskasvanud meest, mõlemal nägu täis hirmu ja üllatust. Mõlemad neist oli arvanud, et Must Isand oli igaveseks surnud, kuid saades sõnumid enda nimedega, olid nad kohustatud siia tulema.
Mõlemad mehed astusid auguga uksest sisse ja jäid koheselt Voldemorti ees seisma. Mõlemad kummardasid sügavalt ning seadsid pilgud põranda poole, näol endiselt uskumatuse ilme.
"Rookwood ei tulnud," ütles Dolohov vaikselt ja vaatas silmanurgast Voldemorti poole, kes tundus olevat kärsitu. Kas meestele oli mõeldud mingi kindel ülesanne välja või kutsuti nad lihtsalt siia, et uut Voldemorti näha?
|
|
|
|
Post by Lord Voldemort on Aug 25, 2008 13:42:57 GMT 3
Voldemort sisistas keelega, kui ta kuulis teisel pool uust mingit liikumist. "Lõpuks..." ütles ta vaikselt ja mängles sõrmedega võlukepil. peagi astusid uksest sisse kaks meest, kes Voldemortile sügavalt kummardusid, kui maonäoga mees ei vaevunud nende poole isegi mitte vaadata.
"Rookwood Rookwoodiks... Ma kutsusin teid juba üleeile musta märgi abil. Miks te ei tulnud?" küsis Voldemort külma ja kõleda häälega, võlukepp ikka näppude vahel liikumas, justkui mõeldes mis loitsudega mehi karistada. "Ma ootasin teid siia, kuid tundub, et te olete minusse usu kaotanud. Ma poleks TEILT seda oodanud," ütles Voldemort nüüd järsku ümber pöörates ja jõllitas mehi kollaste maosilmadega.
"Crucio!" karjus ta vihaselt ja järgmisel momendil väänlesid Dolohov ja Travers pikali maas, näod valust karjumas.
|
|
|
|
Post by Surmasööjad on Aug 25, 2008 13:53:40 GMT 3
Travers vaatas korraks Dolohovi, kui Voldemort veel nende poole seljaga oli. Mehed värisesid hirmust, kuna nad teadsid, et puhtalt nad Musta Isanda eiramisest välja ei pääse. Sekund hiljem piinlesid surmasööjad maja põrandal pikali ja üritasid midagi öelda, kuid valu neelatas sõnad endasse.
"Isand..." ütles Travers vaikselt ja valusalt, kui Voldemort oli meeste piinamise lõpetanud ning nüüd katkise aknalauale toetus. "Me uskusime Teisse. Alati. Aga Rookwood... Ta arvas, et te olete surnud," ütles Dolohov Traversi eest ja värises hirmust, sest kui Voldemort oleks hetkel meeste peal legilimentiat kasutanud ning saanud aru, et mõlemad mehed Voldemortile valetasid, oleksid kohale tulnud kaks surmasööjat hetkega Huilgava Hurtsiku põrandal surnuna lebanud.
|
|
|
|
Post by Lord Voldemort on Aug 25, 2008 14:13:47 GMT 3
"Ärge valetage mulle!" karjus Voldemort üle terve Huilgava Hurtsiku. "Rookwood saab oma karistuse hiljem kätte, kuid teie jaoks on mul üks ülesanne," ütles ta häält tasandades ning jälgis eemal paistvat Keelatud metsa. Voldemort teadis, et otsitav ja vajalik inimene oli hetkel seal metsas, kuid Voldemort oli otsustanud, et ennast ta avalikult veel ei näita.
"Ma tahan, et te läheksite Keelatud metsa," alustas Voldemort taas vaikse häälega, maosilmad kinnitunud Keelatud metsa poole, "ja tooksite mulle kellegi." Ta pööras end ringi ja märkas, et Dolohov ja Travers vaatasid enda poole ning Voldemorti pilku tabades jäid nad jälle jäikadeks. "Pärast seda saate te enda karistuse kätte," lisas Must Isand juurde.
|
|
|
|
Post by Surmasööjad on Aug 25, 2008 17:22:38 GMT 3
Ülesanne?, mõtles Dolohov ning Traversi suu liikumise järgi võis oletada, et teine mees mõtles sama. "Kle-me-tma-peme?" küsis Travers kiiresti, kuid tundus, et Voldemort ei saanud mehe jutust aru. Travers oli lihtsalt liiga närvis ja ärevil.
"Ta tahab teada, kelle me tooma peame?" küsis Dolohov Traversi eest ja Voldemorti näole valgus kentsakas irve. Kuuldes lauset karistuse kohta, liikus üle Dolohovi keha külmalaine. Võib-olla oleks parem plaan olnud ohverdada Travers enda eest ja pugeda Voldemorti naha alla ning olla kaitstud terve järgneva elu?
|
|
|
|
Post by Lord Voldemort on Aug 25, 2008 17:32:00 GMT 3
Voldemort vaatas õela irvitusega kahe surmasööja poole, kes ilmselgelt saadavat ülesannet juba kartsid. "Tooge mulle Mariel Selvin," ütles Voldemort vaikselt ja suunas käe aknast välja Keelatud metsa poole. "Temaga on koos kaks teist last. Tapke nad, kui vaja," lisas valge maonäoga mees juurde ning viibutas võlukeppi Dolohovi ja Traversi suunas. Mehed lükati uksest välja ja uks löödi pauguga nende järel kinni.
Mõni minut hiljem väljusid mehed Huilgava Hurtsiku välisuksest ja sammusid pomisedes üle lagendiku Keelatud metsa poole. "Ilma tüdrukuta ärge tagasi tulge!" Hurtsiku teiselt korruselt oli näha, kuidas Keelatud metsast heljus välja Voldemorti kujutis: mees oli üle pika aja rõõmsa ilmega, kuna ta teadis, et ta saab peagi endale uue käsilase.
|
|
