|
|
Post by Cecilia Brooks on Aug 23, 2008 21:40:54 GMT 3
Cecilia jälgis, kuidas mees lahkus, ega teinud tolle hoiatusest väljagi. Kiirelt koondas ta oma jõu kokku ja otsis mõtetes seda õiget inimest. Lõpuks leidnud, ohkas ta rahulikult. "Loheratsanik! Kas sa kuuled mind?" hõikas ta oma mõtetes, lootes, et ratsanik, kellega ta kohtunud oli, saab teda aidata. Muidu ei olnud tal põgenemiseks lootustki. "Ja hiljem pean ma teda õpetama endale õiget müüri mõtetele ehitama," pomises tüdruk endamisi.
Seejärel jäi ta ootama, lootes, et nooruk tõesti kuulis teda ja on võimeline vastama.
|
|
Rafael Joed
Loheratsanik. 
P?randi triloogia, hea haldjas; 15. aastane.
Posts: 587
|
Post by Rafael Joed on Aug 23, 2008 21:42:45 GMT 3
Rafael, kes lendas Lenoraga Harjangu kohal, kortsutas kulmi, kui kuulis kedagi rääkimas. 'Ma kuulen!' vastas ta kiirelt mõttekontaktile ja palus Lenoral trikkidega pisut hoogu maha võtta ning keskendus siis kontaktile, jäädes ootama samas teist vastust.
|
|
|
|
Post by Cecilia Brooks on Aug 23, 2008 21:45:44 GMT 3
Cecilia hingas kergendatult, kui kuulis juba tuttavat häält oma mõtetes. "Ma olen Cecilia Brooks, pidustustelt. Kas sa palun saaksid kuidagi Uru'baeni müüride juurde lennata? Püsi madalal ja Galbatorixi lossist natuke eemal. Ma tulen välja ja ma loodan, et su lohe on piisavalt suur kahe inimesega lendamiseks. On mul õigus? Ma ei vaja pikka trantsporti," lausus ta kiirelt, tahtes noorukile kõik võimalikult täpselt ära seletada. Samal ajal jälgis ta aga valvurit, kes omi tegemisi tehes eemal istus.
|
|
Rafael Joed
Loheratsanik.
P?randi triloogia, hea haldjas; 15. aastane.
Posts: 587
|
Post by Rafael Joed on Aug 23, 2008 21:47:32 GMT 3
Rafael noogutas endamisi. ,,Lenora! Lenda Uru'baeni müüride juurde! Aga püsi madalal ja Galbatorixi lossist natuke eemal," andis ta käskluse lohele, kes sõnagi lausumata ümber keeras ja teatud suunda lendas. 'Me tuleme kohe,' teavitas ta Ceciliale ning võttis ratsmetest tugevamini kinni, kuna lohe lendas kiiresti.
|
|
|
|
Post by Cecilia Brooks on Aug 23, 2008 21:56:59 GMT 3
Cecilia noogutas midagi ütlemata ja katkestas kontakti. Seejärel ohkas ta raskelt ja kogus oma jõuvarud kokku, teades, et järgmine ülessanne nõuab temalt väga palju jõudu. Lõdvestudes tõstis neiu oma aheldatud käed ja lausus iidses keeles sõnad, mis tema võlujõu kaudu seina lõhkusid.
Hetk hiljem lagunes sein koost ning tüdruk sai põgeneda, ainsaks mureks tagaajajad ja käe küljes kõlkuvad ketid. Kuid sellest hoolimata kihutas tüdruk juba avausest läbi ning jooksis hiiglasliku müüri juurde, mis tänu lossi kõrgusele tema põlve kõrgusel oli. Ohkega vaatas ta ringi ja märkaski sealsamas tiirutavat lohe.
Kiirelt, mitte midagi mõtlemata hüppas ta lohe selga. "Tõuse kõrgemale, ruttu, ära jokuta!" karjus ta, vaadates hullunult alla lossi poole.
|
|
