|
|
Post by Jutustaja on Aug 22, 2008 14:48:37 GMT 3
Kõik oli vaikne ja mitte ühtegi hingelist ei liikunud keset sügavat haldjametsa. Kuid äkitselt oli see kõik muutunud - käis suur heleroheline välgatus ja äkitselt maandus keset lagendikku roheline sätendav muna. Lohemuna, teadupärast.
Muna nägi välja nagu tavaline kivi ja vajus upakile maha, jäädes niimoodi saladusliku metsa üheks saladuseks. Lootes, et keegi ta varsti leiab ja üles korjab ning - kui veab - ka üles kasvatab. Niimoodi möödakäijale võis see tunduda lihtsalt üks süütu ereroheline kivi, kuid teadupärast selliseid polnud..
|
|
Rafael Joed
Loheratsanik. 
P?randi triloogia, hea haldjas; 15. aastane.
Posts: 587
|
Post by Rafael Joed on Aug 22, 2008 14:52:42 GMT 3
Mööda metsa jalutas noormees, kes hoidis käes ühte korvi. Nimelt oli tal kavas tulla lihtsalt lehti korjama selleks, et ema saaks teha ravimeid.
Umbes pool kilomeetrit ära käinud, jõudis Rafael rohelise kivini, mis pani tal kulmi kergitama. Ära lihvitud ja ilus. Rafael ei suutnud kiusatusele vastu panna ning võttis kivi kätte, uurides seda pilguga . Mingil kombel oli kivi kergem kui tundus.
|
|
|
|
Post by Jutustaja on Aug 22, 2008 19:54:08 GMT 3
Nooruk oli saanud natuke aega "kivi" imetleda, kui käis vaikne raksatus. Kivi nimelt mõranes. Selle kiviga oli midagi erilist juhtunud - ta oli kohe õige haldja kätte sattunud. Helerohelisest kivist sai muna, mida kattis murrujoon. Mitu plõksatust käis üksteise järel ja muna ülemine pool hakkas kergima, paljastades peagi väikse rohelise pea.
|
|
Rafael Joed
Loheratsanik.
P?randi triloogia, hea haldjas; 15. aastane.
Posts: 587
|
Post by Rafael Joed on Aug 22, 2008 19:55:52 GMT 3
Rafael neelatas vaikselt, kui kivi veel mõranema hakkas. Ta oleks selle maha jahmatusest pillanud , kuid siiski ei suutnud ta end liigutada. Eriti veel siis kui lohe pea välja tuli, pilgutas ta uskumatult silmi. Vähemalt hetkel oli ta segaduses ja ei mõistnud, mis toimus.
Peale minutit, asetas Rafael muna ettevaatlikult maha ja vaatas rohelist lohepoega, kes koorunud oli. Too luusis uudishimulikult hetkel niisama ringi. Rafael otsustas, et paneb munakoored korvi ja hingas sügavalt sisse kui seda ära teinud oli. Noormees oli väga pingul ning kummardus lohe juurde, kes ei näidanud endast ohtu. Käe välja sirutanud, et lohepoja nahka puudutada, käis väike pauk mis paiskas Rafaeli pikali ning käes oli tulitav valu.
Otsustanud lõpuks end püsti ajada, võttis ta lohepoja ettevaatlikult sülle , välja tegemata valus, mis kipitas tal peopesa kohal. Seda uurib ta hiljem. Keeranud metsale selja, väljus ta sealt kiirelt ning liikus lohepojaga tagasi kodupoole.
|
|
