Keelatud metsas

[Mariel Selvin]

Mariel kõndis keelatud metsas ning meenutas oma vanaema jutustatud lugusid sellest ajast, kui siin oli kool. Siis olevat elanud keegi Voldemort, kes tapeti Harry Potteri poolt, kes on Marieli niiõelda sugulane Siriuse poolt. Mariel olevat kuulnud, et Voldemort on veel elus. Tüdrukut see ei kõigutanud, kuna ta oli juba vanaema juttudes tema poolt. Kui too on elus, liitub neiu kindlasti selle mehega, kellest nii palju halbe jutte on räägitud. Mariel seisatas ühe kivi juures ning võttis istet. Ta tõmbas taskust enda võlukepi välja ning hakkas enda kujutluspiltidest Voldemorti looma. Ta teadis ka loitsu, mis saatis taevasse musta märgi. Nalja pärast ta kasutas seda ning hetke pärast ilutses taevas roheline märk. Voldemort oli peaaegu valmis. Tütarlaps silmitses märki ning eemaldas selle taevast. Vaadanud enda loomingu poole, viipas ta kujutluspilgile veel nina ning silmad ja Voldemort oli valmis.

[Fortis Weddler]

Fortis ilmus Keelatud metsa lõunapoolse serva äärde. Ta nägi väsinud välja ja poisi näol olid mitmed haavad ja armid, mida ta parandada oli püüdnud. "Homenum revelio," ütles Fortis vaikselt, kuid mingit vastust ta siinolevatest teistest inimestest ei saanud. Ilmselt oli Mariel liiga sügaval metsas, et Fortise loits tema peal mõjunud oleks.
Fortis viskas seljal oleva koti maha ja hakkas siis väikese platsi ümber kõndides võlusõnu pobisema, öeldes sealjuures nii sulandumisloitsu kui ka muffliato-loitsu. Peagi sammus ta tagasi koti juurde ja võttis välja suure linataolise riide, mille poiss nelja eemalt leitud toika peale püsti pani. Fortis märkas üle järve peegelduvaid Sigatüüka varemeid, kuid ta oli otsustanud, et neid külastab ta järgmisel päeval.
Kuid siis paelus Fortise pilku taevas asetsev ereroheline pealuu kuju, mille suust liugles välja suur madu. Must märk, mõtles Fortis hirmuga. Miks oli see just keelatud metsa kohal? Kas kohe kargab puude vahelt välja mõni surmasööja ja tapab ka poisi, kes süvendunud pilguga märki jõllitas. Kas Voldemort polnud mitte surnud ja kas surmasööjad ei pidanud olema Azkabani saadetud ning nüüdseks ajaks samuti surnud olema? Võib-olla oli tegu kellegi kohatu naljaga?
Fortis kobas taskuse pistetud võlukepi järele ning suunas selle kõrvalolevate puude poole, olles valmis iga hetk lausuma juhmistamsloitsu.

[Adriana C. Allwright]

Adriana jalutas sügaval metsas . Kaugemalt võis paista , et tegu on kummitusega , seetõttu et neidis oli üleni valgesse riietatud . Ta oli alati pidanud valget värvi headuse ja puhtuse sümboliks , seetõttu võis teda praktiliselt alati seda värvi kandmas näha .

Äkitselt märkas neiu musta märki . Carol-i silmad suurenesid märgatavalt . Voldemordi märk , aga ta on ju surnud . Või ei ole ? arutles ta , pilku taevas hoides . Või on see surmasööjate töö ? tekkis järgmine mõte . Automaatselt suundus ta käsi võlukepi juurde ja pigistas seda õrnalt .

Vaikselt jalutas ta edasi , nüüd võlukepp käes ja ette suunatud , teine käsi samas valmis nugasid haarama kui vaja peaks minema . Neiu suundus lõunaserva poole . Ta paistis kaugelt kätte ja ta teadis seda , seepärast oli ta eriti valvel , rohelised silmad liikumas kiirelt ja võlukepp rünnakuks valmis .

[Fortis Weddler]

Kui Must märk oli taevas helendanud, kadus see äkitselt ja taevas säranud roheline valgus liikus taas maapinna poole, märgi saatnud võlukepi sisse. Fortis oli juba paar minutit sihtinud võlukepiga Keelatud metsa puude poole ja oli valmis ütlema igal hetkel vajaliku kaitse- või ründamisloitsu. Siis märkas ta, et märk oli taevast kadunud, kuid selle asemel hakkas metsas puude vahel helendama midagi valget.
Fortisele tundus, et tegu oli patronusega, kuid kas patronus oli saadetud samalt inimeselt kes Musta märgi esile manas või oli metsas teisigi inimesi? Valge kogu liikus Fortise suunas ja poisile tundus, nagu oleks see olevus teda näinud. Kui see aga lähemale jõudis, sai Fortis aru, et tegu oli kellegi valgetes riietes tüdrukuga. Kuid kas tüdruk oli ikka ohutu või oli tema just Musta märgiga seotud?
Fortis püüdis olla nii vaikselt kui võimalik ja kükitas magamisaseme taha varju, justkui kartes, et tüdruk võib teda näha. See oli aga peaaegu võimatu, kuna poisi asukohale oli peale pandud mitmed kaitseloitsud. Nüüd pidi Fortis ainult lootma, et tüdruk kõnnib tema magamisasemest mööda ja poissi ennast ei märka. Fortis hoidis võlukeppi veel tugevamini käes ja nühkis pöidlaga selle libedat käepidet.

[Adriana C. Allwright]

Märganud märgi kadumist , ohkas neidis , tundes natukenegi kergendust , samas ei tähendanud see midagi . Kui mõni surmasööja oli siin , siis ei tähenda märgi kadumine et ta läinud on .

Neidis jalutas aeglaselt edasi , võlukepp siiani ettepoole suunatud ja rohelised silmad pingsalt ümbrust jälgimas . Sammud olid justkui mõõdetud , kindlad ja samas peaaegu hääletud . Neiu ei tundnud hirmu , vähemalt nii kinnitas ta iseendale .

[Fortis Weddler]

Fortis kükitas endiselt toigaste otsas toetuva lina taha ja jälgis, võlukepp tüdruku poole suunatud, kuidas viimane ringi liikus. Poiss kükitas tardunult ja kartis teha vähimatki häält, kuna kui tegu oli surmasööjaga, oleks poisi eluaeg lõppenud sekundiga.
Tüdruku riietus ei helendanud Fortise silmis enam nõnda palju, kuna poiss oli ereda valge värviga juba ära harjunud. Siiski ei tähendanud valge riietuse kandmine, et selle kandja polnud musta maagia suur valdaja.
Fortis jälgis võimalikult vaikselt, kuhu tüdruk kõndis, kuid siiski üllatus ta, et praegusel hetkel Keelatud metsa ääres keegi liikumas võis olla. Mis oli tüdrukul siia asja?

[Adriana C. Allwright]

Adriana viha kasvas vaikselt . Ta ei teadnud kas ta kõnnib mõtetult , võlukepp ette suunatud või on tõesti kuskil varitsemas oht . ''Kuradi surmasööjad , kui ma teid kätte saan siis ... '' vandus neidis vaikselt , mõtlemata sellele , et kui oht kuskil varitseb , võib keegi teda kuulda . Ta tegutses mõtlematult ja ebaprofessionaalselt , kui häält tegi .

Hetke pärast taipas ta seda isegi , kuuldes kuskil kaugemal mingit häält . Neidis pööras ennast välkkiirelt ümber . Hääl oli tulnud metsast ja kordus peagi . Lühikese vaatlemise järel taipas Carol , et tegu oli murdunud oksaga , mis vaikselt vastu üht puutüve peksis .

[Mariel Selvin]

Mariel kuulatas rahulikult kahe teise inimese kõndimist. Pahatahtlikult muiates pani ta Voldemordi kuju liikuma ning saatis selle lähedamal oleva isiku juurde. Tüdruk silmitses taevast ning viibutas võlukeppi. Taevas lõi korra helendama ja kohe peale seda omandas enda tavalise oleku. Ta tegi nii veel kaks korda ning naeratas rahulolevalt. Ta oli kuulnud tüdruku häält ütlemas surmasööjad. Mariel kergitas kulmu ning silmitses helendavate silmadega metsa. Peagi oli Voldemort enda sihtpunkti jõudnud. Mariel oletas, et teised isikud on siis väiksemad ning tema ning vanuse järgi otsustades ei oska eriti midagi.

[Fortis Weddler]

Kuradi surmasööjad?, mõtles Fortis tüdruku lauset kuuldes ja ärevus tema sees taandus veidi väiksemaks. Ta hoidis võlukeppi endiselt tüdruku suunas, kuid äkitselt raksatas midagi Keelatud metsa puude vahel. Fortis oli püsti karanud ja võlukepi nüüd puude poole sunnanud, kuid vajadusel oleks ta saanud ka tüdruku poole sekundiga needuse saata.
Kuid järgmisel hetkel lendas metsa sügavustest välja hele juga, mis taevasse jõudes särama lõi. Nii lendas seliseid jugasid veel kaks tükki ja Fortis sai aru, et peale tema ja heledates riietes tüdruku on metsas veel keegi kolmas isik.
"Kes sa oled?" küsis Fortis tüdrukult, kes tema ees platsil kõndis ja suunas võlukepi jälle viimase poole.

[Adriana C. Allwright]

Kuulnud kellegi küsimust , pööras Adriana ennast välkkiirelt , võlukeppi ühe poisi poole suunates . Neidise peast käisid läbi mitmesugused loitsud mida ta saaks ründamise korral kiirelt rakendada .

Parasjagu valmistus ta küsimusele vastama , kui märkas mingit kogu metsast tulemas , kiirel pööras ta ennast , silmad suured . Too kuju oli , oli .... ''Juhmista . '' lausus ta kiirelt , võlukepp suunatud kujutise poole , mis meenutas kangesti . Voldemorti . Midagi ei juhtunud , loits polekski nagu mõjunud . Järgmisel hetkel haaras Drina keebi alt ühe teravatest nugadest ja virutas täie hooga kujutise suunas . See läks täpselt südame kohast läbi ja otsapidi ühte puusse .

[Fortis Weddler]

Fortis oli tüdrukult oodanud mingisugustki vastust, kuid oli väga kerge tüdrku reaktsiooni järgi aru saada, et too oli väga ehmunud. Fortis sihtis ikka veel võlukepiga neiu poole, olles kindel, et tüdruk teadis täpselt kus poiss seisis, kuna hetkeks vaatas neidis Fortisele silma.
Järgmisel hetkel liikus metsast välja aga midagi väga hirmuäratavat: Lord Voldemort ise, - vähemalt Fortisele tundus see esialgu pärisena - kuid kui võõras tüdruk oli Voldemorti poole juhmistamisloitsu saatnud ja loits oli hirmsast kujust lihtsalt läbi läinud, mõistis Fortis, et tegu oli hallutsinatsiooniga. Küll aga oli nüüd kindel asjaolu, et metsas viibis keegi musta maagia tõeline austaja.
Tüdruku visatud nuga lendas Voldemorti rinnast läbi ning jäi eemal kasvava puu tüvesse kinni. Voldemorti kujutis liikus aga edasi ja haihtus mõni sekund hiljem. "Kes sa oled?" küsis Fortis valjema häälega tüdrukult uuesti.

[Adriana C. Allwright]

Kui kohutav kujutis kadus , rahunes Adriana natukene , samas pilku tollele poisile viies , kes jällegi eelnevalt päritud küsimust küsis . ''Inimene , kui sa seda veel märganud pole . '' vastas ta hetkeks pilku võõra poole viies ja seejärel tolle puu juurde minnes kuhu ta oli noa löönud . Kerge vaevaga tiris ta selle välja , kuigi nuga oli üsna sügaval .

Tagasi tulles hoidis ta pilku tollel tundmatul . ''Voldemordi austaja ma pole , kui sa seda arvasid . '' sõnas ta seejärel , väikes nuga tema tavalisele kohale , teiste omasuguste juurde lükates . Millegipärast tundus Carol-ile , et tema ja too võõra võitlevad ühel poolel .

[Fortis Weddler]

Fortis vaatas eemal seisvat tüdrukut pealaest jalataldadeni ja otsustas, et ta võib tüdrukut usaldada. Tüdrukul polnud küljes midagi musta maagiat meenutavat asja ja tundus, et too oli Musta märki ja Voldemorti nähes olnud sama kohkunud, kui poiss ise.
"Ei, ma ei arvanudki seda," ütles Fortis kõhklusega, kuid langetas siis võlukepi mõne tolli jagu. "Miks sa siin oled?" küsis Fortis ülbe hoiakuga ja jõllitas eemal seisvat Marieli. Ta ei teadnud, kas tüdruk näeb poissi, aga ta oli kindel, et tüdruk teadis poisi asukohta väga hästi.

[Adriana C. Allwright]

Adriana hoidis pilku endale suunatud võlukepil , mis hetke pärast mõne tolli jagu langes . ''Miks ? Sest ma tahan . '' vasas neidis lihtsalt , keebi kapuutsi õrnalt kohendades . ''Tohib nüüd sinult sedasama küsida ? '' päris Carol , pilku võlukepilt tolle võõra näole viies .

Drina rohelised silmad puurisid võõrast . Samas pööras ta pilgu metsa poole , kus kohati käisisd kahtlased krõbinad . Siiski oli see enamus tänu metsloomadele , tuulele ja oksadele .

[Mariel Selvin]

Mariel võlus enda ümber tugeva kaitsekilbi ning suundus kahe nooruki juurde. Vaikselt astus ta põõsa varjust välja ning silmitses noori. Üks oli tüdruk, teine poiss. 'Mõlemad üheteistkümne aastased,' mõtles tütarlaps kerge naeratusega.