Metsas ..

[Marcus Decor]

Marcus turtsatas ja tõstis siis käed alla andmise märgiks üles. ,,Olgu, olgu lähme. Aga ainult siis, kui sa mind suudled.'' Noormees naeratas kavalalt ja pani käed rinnal risti, jäädes oma suudlust ootama.

[Sandra Wilson]

Sandra pööritas muiates silmi. "Kas inimesed ei saa mittekunagi midagi teha Ilma vastutasuta?" küsis ta muiates, kuigi ta seda eriti tõsiselt ei mõelnud. "Või haldjad.." parandas ta astudes sammu Marcuse poole. Hetke mõelnud, suudles ta Marcust põsele ning pöördus siis minekule. "Noh, tuled?" küsis ta muigega uuesti Marcuse poole pöördudes.

[Marcus Decor]

Marcus naeratas kavalalt ja raputas pead: ,,Mitte miski pole tasuta.'' Ta vaatas, kuidas Sandra ta põsele musi tegi. Marcus ohkas ja raputas uuesti pead ning surus huuled kokku. ,,Huultele, muidu ei tule,'' sõnas Marcus kindlalt ja sulges oma silmad ning pani käed uuesti rinnal risti.

[Sandra Wilson]

Sandra pööritas jälle silmi. "väljapressija" süüdistas ta uuesti Marcuse juurde minnes. Suudeldes seekord huultele, võttis ta Marcusel käest kinni ja lõpetas suudluse kähku. "Ja nüüd lähme, enne kui me mõlemad surnuks külmume." ütles ta muiates ning hakkas siis rõõmsalt linna poole minema, Marcuselt kindlalt käest kinni hoides.

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja sõnas siis rahulikult: ,,Mina juba nii lihtsalt ära ei külmu. Aga olgu, lähme.'' Ta muigas ja hakkas rahulikult Sandra kõrval Londoni poole kõndima.

[Sandra Wilson]

Varsti jõudsid nad linna. Sandra viis pilgu üle tänava ning pöördus siis Hotelli poole kus ta hetkel elas. Kiirelt hotelli jõudes, läks ta teisele korrusele ja tegi ukse lahti. Tuba oli suhteliselt tagasihoidliku välimusega. Mööblist oli seal ainult voodi, öökapp ja tavaline kapp. Kolm ust viisid vetsu, vannituppa ja kööki. Sandra astus kähku uksest sisse ning lasi Marcusel käest lahti, kui avastas, et tal on igasugused riided ja värgid voodil ikkaveel laiali. ta ei olnd neid enne kappi pand. Sandra peaaegu jooksis voodi juurde ning toppis peaaegu kõik asjad tagasi kohvrisse. Paar riideeset jättis ta voodile, et neid selga panna. "vabandust" ütles ta vabandavalt naeratades ning pöördus Marcuse poole. "Tunne end nagu kodus" lisas ta muiates ning ootas siis tolle reageeringut.

[Marcus Decor]

Marcus vaatas uudishimulikult linnas ringi ning siis veelgi uudishimulikumalt Sandra toas ringi. ,,Kena elamine,'' sõnas Marcus naeratusega, kuid jäi ikkagi ukse äärde seisma. ,,Ja miks sa vabandad?'' küsis Marcus kulmukergitusega ja vaatas Sandra poole. ,,Ma olen kõvasti hullemaid tube näinud,'' lisas noormees naeratusega ning hakkas uuesti toas ringi vaatama.

[Sandra Wilson]

Sandra muigas kergendunult, kui Marcus midagi ütles. "Mittemidagi tähelepanu väärset, aga siiski, täiesti sobiv" arvas Sandra, samuti toas ringi vaadates. "Ma ei tea mida sina tegema hakkad, aga mina vahetan nüüd riided ära." ütles ta muiates ning võttis voodi pealt riided ja läks vannituppa. Natukese aja pärast oli ta sealt tagasi, rätik märgade juuste ümber. märjad riided oli ta vannituppa kuivama jätnud. "ma võin sulle siit mõned riided leida kui sa soovid.." ütles ta kerge muigega, mõeldes, et midagi peaks tal olema ning hakkas oma kohvris tuhnima. Ta leidis sealt ühe endajaoks hiigel särgi ning viskas selle Marcusele, hakates teisi riideid otsima.

[Marcus Decor]

Marcus vaatas, kuidas Sandra vannituppa läks ning jäi siis uudishimulikult toas ringi vaatama. Noormees vaatas ikka veel toas ringi, kui Sandra tagasi tuli ja püüdis siis särgi kinni. ,,Tänan, aga mul pole teisi riideid vaja,'' sõnas Marcus naeratades ja viskas siis särgi tagasi, nii et see maandus tüdruku pea peal. ,,Vabandust,'' naeratas Marcus ning vaatas vabandaval ilmes tüdrukut.

[Sandra Wilson]

Sandra viis pilgu kohvrilt Marcusele ning võttis särgi enda peast ära. "Tegid jälle mingit.. määdsikut?" küsis ta muiates ning pani särgi tagasi kohvrisse. Ta läks Marcuse juurde ning võttis tollel käest ja vedas ta tuppa sisse. "Noo, ma ütlesin et tunne end nagu kodus!" ütles ta muiates ning pani ukse nende seljatagant kinni.

[Marcus Decor]

Marcus ohkas ja sõnas siis õrna muigega: ,,Ma ei tahtnud su tuba märjaks teha, aga see selleks.'' Noormees ohkas ja jäi toa keskele seisma ning vaatas siis õrna naeratusega Sandra poole.

[Sandra Wilson]

Sandra muigas. "See ei ole minu tuba ja isegi kui oleks siis mul ei oleks midagi selle vastu, et sa mu toa märjaks teeksid." vastas ta oma lõbustatud pilku Marcuselt köögi uksele viies. "Tahad midagi?" küsis ta muigega, kuigi tal eriti midagi nagu süüa ei olnd. Juua midagi ikka oli. "tähendab.. Mis teeme? Lähme kuhugii.. sööma või niisama?" parandas ta kähku, kui talle meenus, et ta oli luband tagasi metsa minna kui vaja.

[Marcus Decor]

Marcus naeratas, kuid raputas pead. ,,Ei, ma ei taha midagi,'' sõnas noormees naeratades ja lisas siis: ,,Ja me võime ju välja minna, kui sa oma kuivad riided märjaks tahad teha.'' Noormees naeratas kavalalt ja silmitses Sandrat. ,,Aga sa tahad midagi süüa? Ma võin sulle ju midagi välja teha.'' Noormees võttis taskust paar kuldmünti ja silmitses neid. ,,Ma loodan, et neist jätkub...'' lisas noormees mõtlikult ja silmitses kulda oma käes.

[Sandra Wilson]

Sandra muigas ning võttis siis rätiku peast ära ja raputas korraks pead. ta mõtles hetke Marcuse ettepanekule. Ta polnud hommikusööki söönd, rääkimata lõunasöögist.. "Noo. Kui sa tahad siis lähme. Aga ma maksan ise" ütles Sandra muigega ja hakkas siis kiirelt oma natuke sassis juukseid kammima. Sellega varsti valmis saades, pöördus ta Marcuse poole. "Lähme?" küsis ta muiates.

[Marcus Decor]

Marcus muigas ja noogutas korra ja jäi siis tüdrukut vaatama. ,,Lähme,'' naeratas haldjas ning ulatas tüdrukule oma käe.