Metsas ..

[Marcus Decor]

Marcus turtsatas ja küsis jahedalt: ,,Kuidas sa saad kaasa tulla? Ja minu meelest pole see üldse sinu asi, kas ma olen vihane või mitte ja kas Giredor on väsinud või mitte.'' Noormees naeris korra jahedalt ja jäi siis Sandrat jaheda ja ükskõikse pilguga vaatama.

[Sandra Wilson]

"Lihtsalt" vastas Sandra ning avastas, et ta hääletoon oli jahedamaks muutund. "ja see on minuasi. Vägagi minu asi!" vastas ta käed jälle rinnale risti pannes. "Mis sa arvad, et ma tahan et sa midagi lolli teeksid või, et te mõlemad kuskilt alla kukuks kuna sa käsid tal hetkel lennata?" küsis Sandra pahaselt ning siis läbis ta nägu mingi 'helk'. Ta pöördus Girtsu poole ja.. polnd enam üldse oma plaanis nii kindel. Siiski tegi ta nüüd vabandava näo ning ronis lohe sadulasse. "Ja nüüd, tulen ma teiega kaasa ja käsin lähima maandumis kõlbliku koha peal maanduda." ütles ta rahulikul häälel, ise kramplikult sadulast kinni hoides ning ülekõige alla tagasi tahtes.

[Marcus Decor]

Marcus vaatas, kuidas Sandra talle nähvas ning vaatas siis õrna muigega, kuidas Sandra Giredori selga ronis ja sadulast kramplikult kinni hoidis. Marcus kõndis aeglaselt lohe poole ning tõstis Sandra siis sadulalt maha ning suudles teda kohe, kui tüdruku jalad maad puudutasid.

[Sandra Wilson]

Sandra vaatas rahutult kuidas Marcus lohe poole tuleb. Kas ta ei võiks lihtsalt otsustada siia jääda? mõtles ta paaniliselt, kuna ei tahtnud tegelt üldse lohega lennata. Kui Marcus teda loheseljast maha tõstis oleks Sandra just vastuvaidlema hakand, kuid Marcus suudles teda. Ilma erilise mõtlemiseta pani Sandra oma käed poisi kaela ümber ja suudles teda vastu. peale paari hetke mõistis ta mida ta teeb ning kiire liigutusega oli ta Marcusest mitu meetrit eemal. "Mida. Sa. Tegid.?" küsis ta segadusse aetult ning viis pilgu maalt Marcusele ja tagasi. Tegelikult mõtles ta küll rohkem Miks ta seda tegi aga noh, tal ei olnud hetkel tuju rohkem rääkida. Nüüd hakkas ta hoopis mõtlema miks ta ise nii teind oli. See kõik oli väga Väga vale.

[Marcus Decor]

Marcus turtsatas, kui Sandra eemale läks ja sõnas rahulikult: ,,Seda mida õigeks pidasin.'' Ta naeratas õrnalt ja toetas ennast vastu Giredori. ,,Ja ära tule ütlema, et see sulle ei meeldinud. Sa suudlesid mind vastu.'' Ta naeris vaikselt ja vaatas lõbustatud ilmega Sandrat.

[Sandra Wilson]

Sandra tõstis oma nüüd pahase pilgu Marcusele. "See ei ole naljakas" ütles ta pahaselt. tal oli hetkel selline tunne, et ta võiks hakata jalgu trampima nagu mingi väike laps. Ta ei saand isegi aru kas Marcus mõtles seda tõsiselt, kuid tolle lõbustatud toonist võis Sandra aimata, et ei mõelnud. "Vähemalt ei lähe sa nüüd ära?" ütles ta, mõeldes seda rohkem küsimusena. Tooni poolest oli ta otsustanud ükskõikse kasuks ning jäi nüüd mittemidagi ütleva ilmega Marcuse asemel Girtsu vaatama.

[Marcus Decor]

Marcus kõndis aeglaselt Sandra poole, ilme tõsine. ,,Ma polegi öelnud, et see naljakas on. Ma olen lihtsalt rõõmus.'' Noormees jäi tüdruku ees seisma ning pani oma käe tüdruku lõua alla, tõstes tolle pilgu. ,,Ja kas sa oled ikka kindel, et ma ei lähe ära?'' küsis noormees vaikselt ja suudles siis tüdrukut uuesti.

[Sandra Wilson]

Sandra märkas silmanurgast kuidas Marcust tema poole tuleb. Rahutult hoidis ta pilku ikkagi Girtsul, kuid see muutus väheke võimatuks kui Marcus ta vaatevälja hõivas. "Rõõmus? ei tea küll milleüle?" pomises Sandra enne kui ta jälle käed ümber Marcuse kaela pani ning teda vastu suudles. Seekord küll natuke kauem. Lõpuks lõhkus ikkagi tema selle suudluse. "Kas sa ikka tead, et see on üliväga vale?" küsis ta käsi taskusse pannes ning pilku jälle maha lüües.

[Marcus Decor]

Marcus naeratas ja sõnas rahulikult: ,,Selle üle, et sa mind vastu suudlesid, loomulikult.'' Marcus muutus mõtlikuks ja küsis siis kulmukergitusega: ,,Miks see vale siis on? Kas selle pärast, et sa oled 'hea' ja ma 'halb' või selle pärast, et me oleme eri maailmast pärit või siis selle pärast, et me oleme erinevatest rassidest?'' Ta naeratas õrnalt ja pani oma käed ümber tüdruku piha, õrna naeratusega teda silmitsedes.

[Sandra Wilson]

Sandra naeratas, kuid peale Marcuse teist lauset tema naeratus tuhmus. "Jah, sa loetlesid just kõik punktid mida ma mõtlesin, ette. " vastas ta mõeldes, et Marcust see esimene värk vist ei sega, kuid Sandra jaoks oli see üks hullemaid asju. "mis siis oleks kui sa saaksid oma kuningalt ülesande üks sinujaoks täiesti kaitsetu 13 aastane Ühe Maa Võimas ära tappa? mis siis kui siin ühismaal mingi võitlus hakkab? mis ma siis tegema peaks?" muidugi ta teadis selle vastust. "ja peale nende vägagi tähtsate punktide, ei saaks me üksteist peaaegu mitte kordagi näha kuna me oleme eri maailmatest. Ja sa oled Haldjas! ma ei tea haldjatest mitte midagi." loetles Sandra ette mõned oma paljudest mõtetest, samalajal aina lootusetumasse tujusse langedes. ühesõnaga.. ta peab Marcuse heaga ära unustama.

[Marcus Decor]

Marcus naeratas ika veel ning tõstis uuesti tüdruku pilgu. ,,Mind ei huvita ned maailma asjad,'' sõnas noormees kergelt ja tõstis oma käe, näidates tüdrukule uuesti sõrmuseid. ,,Ma saaksin koguaeg sinu juurde tulla, kui vaja. Ja mis siis, et ma haldjas olen? Meil on lihtsalt teistsugused kõrvad, tugevamad meeled ja me elame kauem. Ja kas sa TÕESTI arvad, et ma tapaksin su ära? Ma pigem hakkaksin kuningale endale vastu, ennem kui sinuga midagi juhtuda laseks.'' Ta naeratas ja suudles tüdrukut uuesti, kuid lõpetas selle varsti. ,,Kas me ei võiks lihtsalt Marcus ja Sandra olla, kui me kahekesi oleme? Palju lihtsam on kõik mured unustada, kui neid lahendada.'' Ta naeratas ja paitas õrnalt oma pöidlaga tüdruku põske.

[Sandra Wilson]

Sandra ohkas raskelt. Noojah, Marcust ei huvitand. Aga Sandra pidi hetkel ka kõikide HP heade eest vastutama. Kuigi.. kui ta hoiaks plaanid kuidagi loheratsanikest eemale siis ei peaks keegi neile erilist tähelepanu osutama? "Eieiei.. seda sa küll teha ei tohi." ehmatas Sandra kui kuulis Marcuse lauset kuninga kohta. Kuningas pidi ju mingi hullult tugev olema? See veel puudus, et Marcus kuningaga tülli läheb Sandra pärast. "sa ei lähe temaga vaidlema, eksju?" üritas Sandra endale kindlaks teha, et Marcus tema pärast jamama ei hakka. Kuuldes aga Marcuse viimast lauset mõtles ta hetke ning naeratas siis, oma rahulikku näoilmet taastades. "Okei, sul on vist õigus" nõustus ta, siiski natuke kurvalt pilku korraks Girtsule viies.

[Marcus Decor]

Marcus naeratas ja sõnas lihtsalt: ,,Kui vaja, siis lähen.'' Ta naeratas ja läks siis lohe juurde ning paitas õrnalt teda. ,,Mine magama!'' käskis Marcus mõtteis ja lohe vajus kohe pikali ja varsti oli juba sügavas unes. Marcus pööritas silmi ja istus lohe juurde maha, teda õrnalt paitades.

[Sandra Wilson]

Sandra kortsutas kulmu ning läks Marcusele järgi ja istus tema kõrvale, toetades oma pea vastu poisi õlga. "Kuule" ütles ta järsku, uudishimulikult, pea poisi õlalt tõstes. "ütle, mida Girts must arvab?" Sandra näo oli vallutand muie ning ta viis pilgu korraks Girtsule ja siis tagasi Marcusele, mõeldes kas Marcus vastab talle või ei. järsku avastas ta, et Marcus on tast ikka palju pikem. Selleks, et talle otsa vaadata pidi Sandra üles vaatama. Sellepeale muiand jäi ta vastust ootama.

[Marcus Decor]

Marcus vaatas naeratusega Sandra poole ning sõnas rahulikult: ,,Alguses ta pidas sind natukene imelikuks, aga praegu oled sa üpris tore kaaslane.'' Ta naeratas ja viis oma pilgu uuesti lohele. ,,Ja mida sa meist arvad?'' küsis Marcus minuti pärast kavala muigega ja vaatas tüdruku poole.