Harjutamas .

[Eloise Mentrece]

Eloise jalutas mööda lagendikku. Ilm oli päikesepaisteline ent küllaltki jahe. Tüdruk oli üsna noor, ent vööl rippus tal mõõk. Mõni mööduja oleks ehk imestanud, kuid aeg oli selline, mil tuli kanda endaga kaasas sõjariistu. Sauroni väed rüüstasid maid ning võisid igal hetkel ka Rohani väljadele tulla. El jäi korraga seisma - ta ees seisis võimas pöök, mille all lebasid mahavarisenud oksad. Tüdruk kummardus ning võttis ühe kätte. Ta lausus paar kummalist sõna ning lasi oksast lahti. See jäi Eloise ette kuulekalt hõljuma. Nüüd võttis väike neiu tupest mõõga, mis oli tehtud väiksele käele ning sätendas ebamaiselt. El võttis selle korralikult kätte ning tegi õhus paar torget. Endamisi naeratanud, ilmus ta näole keskendunud ilme ning siis tundus nagu oleks keegi nähtamatu teda õhus hõljuva oksaga rünnanud. Eloise peatas selle lüües oksa ühe hoobiga pooleks. Kaks poolt lendasi maha ja jäid sinna lebama.

[Elven C. Secret]

Mõõk küll rebis puutükki pooleks, kuid too lõi peagi vastu ühte teist mõõka. See mõõk kuulus Elvenile. "Tere hommikust." Lausus too inimene. Tegemist polnud vaatepildist Elveniga, vaid hoopis teise kujuga, keda tüdruk ei olnud arvatavasti kunagi näinud. Siiski tegemist oli tema erivõimega. Elven muigas kergelt ja lausus "Tohib küsida, miks ilus neiu üksinda siin teeb?" Ta muigas ja vaatas talle otsa, hoides ikka mõõka tüdruku mõõga ees.

[Eloise Mentrece]

Eloise langetas mõõga, ent oli valmis end iga hetk kaitsma. Ta silmitses tummalt noormeest või kes ta ka polnud. Siis sai ta kõnevõime tagasi. "Võib...Iseasi kas sa ka vastuse saad," lausus El."Aga mida teete teie siin? Ründate täiesti kaitsetut tütarlast." Viimane lause ei vastanud eriti tõele - oli ju Eloise mõõgaga varustatud.

[Elven C. Secret]

Elven muigas ja lausus "Ma ründan? Mina nimetan, et see oli lihtsalt harjutus. Alati peab olema valmis asjadeks, milleks sa tavaliselt valmis ei ole. Seda ütles kunagi mu õde, kui ta surma sai." Lausus Elven targalt muigega "Ja samuti peab olema valmistunud üllatusteks." lausus ta ja pani mõõga tuppe ja hakates tüdrukust kaugenema. Ta ei leidnud põhjust talle viga tegemiseks, niisiis ei leidnud ta mõtet teda rünnata ega midagi muud teha.

[Eloise Mentrece]

Eloise põrnitses tummalt enda ees seisvat noormeest. Siis - äärmiselt aeglaselt - pani ta mõõga tuppe tagasi. "Kuule, üllataja, kas sul nimi ka on?" taipas ta lõpuks sellelt kummaliselt inimeselt küsida (ehkki küsimus kõlas natuke ebaviisakalt)."Ja kas sul on minu jaoks veel üllatusi plaanis?"

[Elven C. Secret]

Elven muigas ja lausus "Mis kasu on nimest, mille sa homseks ära unustad?" Ta läks tüdrukust järjest kaugemale "Pole plaanis... Praegu." Lausus ta juurde ja olles veel kaugemal tüdrukul. Kõike oli ta rahulikumalt lausunud.