Loheratsaniku otsingud vol 2

[Kuningas Galbatorix]

Galbatorix, vaatas jälle, kuidas inimesed tulid ja läksid ning küsis siis vaikselt Josephilt: ,,Kas andsid käsklused edasi?'' Ta vaatas, kuidas sõdurid müüridele valgusid ja sõnas siis heakskiitvalt: ,,Tubli!'' Ta vaatas järgmise inimese, Marcuse, poole ning noogutas julgustavalt. Ta tundis omal Rafaeli pilku ning irvitas rahulolevalt.

[Rafael Joed]

Rafaeli häiris see rahulolev muie ning ta vaatas ringi, üritades ärevust endas maha suruda. Oii kuidas ma tahaksin talle praegu kallale karata!, mõtles Rafael pisut solvunult ja vihaselt . Galbatorix, mees keda ta vihkas oli otse tema ees ja Rafael väljendas ilmega suurt austust tema vastu! Irooniline .

[Marcus Decor]

Marcus vaatas kuningale otsa ja hingas siis sügavalt sisse. Ta astus aeglaselt lähemale ning silmitses kahte ilusat muna. Noormees ohkas uuesti ning tõstis aeglaselt oma käed ning pani need kõigepealt hõbedasele. Noormees hoidis neid seal paar minutit ja tõstis siis käed õrna pettumuseg. Ta astus sammu kuldse poole ning hingas uuesti sügavalt sisse. Noormees pani oma käed kuldsele ja ootas poolteist minutit ning hakkas pettunult oma käsi eemaldama, kui järsku muna võbisema hakkas ja üks praksatus käis. Marcus jäätus kohapeal ja vaatas üllatunult, kuidas muna järjest rohkem praegunes ja sealt siis kuldkollane lohepoeg välja tuli. Ta ohkas ja naeratas samal ajal ja pani oma käe siis kuldsele lohele ning ta naeratus läks järjest laiemaks. ,,Minu enda lohe...'' mõtles noormees rõõmsalt ja vaatas siis kuningale otsa.

[Rafael Joed]

Rafael vaatas poissi, kelle puudutusel lohemuna koorus ning hingas sügavalt sisse. Suutmata midagi teha, jäi ta lihtsalt sõnatult noormeest vaatama, üritades leida samas ka tema nõrka punkti. Samas erines kõigi reaktsioon Rafaeli omast. Rafael oli jahmunud ja imestunud kui ta lohe sai, teised aga õnnelikud...Asi oli vast selles, et nad saavad nüüd tasemel positsiooni omale Galbatorixi väes.

[Nona Gradette]

Nona oli suurte silmadega ja vast isegi liigagi selge jahmatusega jälginud, kuidas kuldne muna koorus. Kiirelt selle jahmatuse kuidagi alla surunud, viis ta pilgu hetkeks üle eespool seisvate noorte, kelle seas temagi seisis..

[Cecilia Brooks]

Cecilia hiilis vaikselt Uru'baeni müüridest edasi, ollen enne edukalt ennast kanamoorina kehastanud. Neiu lonkas kergelt, must kapuuts peas ja vaatas samal ajal vargsi ringi, needes endiselt noori, et nood siia tulnud olid. "Ja kui arvestada veel kõiki neid sõdureid, ei taha ma teadagi, mida Galbatorix avastas," pomises ta endale mõtetes ning raputas rusutult pead.

Valvsust kaotamata tüüris Cecilia lossi poole, mis juba kaugelt silma paistis. Elueest pead madalal hoides ja võimalikult vähe tähelepanu otsides, seiras ta otsitavaid inimesi. Ja oma täielikuks üllatuseks märkas ta Nona't lohemunade järjekorras. Ehmunult langetas tüdruk kiirelt oma pilgu ja juurdles nähtu järele. See ei olnud võimalik, et nad nii lollid on. Neil polnud mingit võimalust põgeneda, kui muna koorub. Mitte mingisugust!

Raskelt ohates lahkus Cecilia väljakult, hiilides mööda järgmist tänavat lossi poole, et iga hetk olla valmis appi tõttama.

[Marcus Black]

Marcus kõndis käed taskus rahva hulgas ringi ning jäi seisma, kui nägi, et üks munadest koorus. Poisil jäi suu lahti ning ta seisis kikivarvul et paremini näha.

Mõne hetke pärast pööras ta ennast ning märkas Rafaeli. Poiss liikus aeglaselt poisile lähemale ning, kui ta temani jõudis tervitas ta teda sosinal. Lohe kohta ei hakanud ta hetkel midagi küsima, sest siin oli liiga palju inimesi.

[Rafael Joed]

Rafael pööras pilgu Marcusele ja noogutas talle. ,,Mida sa siin teed? Kui sind minuga nähtakse , võidakse sind kinni võtta," sosistas ta Marcusele ja kortustas pisut kulmi. Eriti tore poleks , et sõber just tema pärast vangi satub.

[Marcus Black]

"Ma võin alati öelda, et ma ei tea kes sa oled," Lausus Marcus sosinal. "Kuigi, see ei oleks usutav," lisas ta veel juurde ning vaatas otsa tüdrukule, kes ilmselt ka Rafaeli teadis.[/color]

[Rafael Joed]

Rafael ohkas vaikselt ning kehitas õlgu. ,,Galbatorix võib sinult tõe kergesti välja pinnida. Ta võib su mõtteid lugeda ja mida iganes veel, seega hoiatan sind : hoia end," lausus ta vaikselt ja vaatas korraks taeva poole. 'Lenora, on sinuga kõik korras?' küsis ta lohelt. 'On. Ootan ainult ja siin kisub igavaks. Valvureid on rohkem kui eelmisel korral..' seletas Lenora. Rafael ahmis vaikselt õhku.

[Nona Gradette]

Nona viis hetkeks pilgu Rafaelile ja tundmatule noorukile. Kuid seda ainult viivuks. Järgmisel hetkel oli ta siniste silmade pilgu taas juba üle noorte.. Nähes, et enamuse tähelepanu on hõbedasele munale pööratud, ohkas neidis tütarlaps vaevukuuldavalt.

[Elven C. Secret]

Ka elven oli selle rahva hulgas. Elven ohkas vaikselt ja oli ettevaatlik. Ta teadis, et kuna kuningas on üpris paha, siis teda ei tohi ültse usaldada. Elvenit pani muretsema kõige rohkem valvurite eriti aktiivne liiklus. Elven ise oli saanud siia ainult, tänu sõrmustele. Ta ohkas vaikselt ja pööras pilgu uue muna omanikule. Mittemidagi ütleva pilguga läks see kuningale. "naiss." Pomises Elven vihaselt ja istus ühele pingile, mis oli kogu selle etenduse vaateulatuses, nii et ka sealt sai vabalt kuningat ja lohemunaõnne proovijaid vaadata. Ta ohkas vaikselt 'ma tulin nii neetud valel ajal. Kuidas saab mul alati nii suur ebaõnn olla?' mõtles poiss, tundes ise vaikselt igavust. Ta pidi vähemalt end lõbustama kuidagigi.

[Rafael Joed]

Yay , jätkame teemat, T___T

Rafael viis pilgu kiirelt Nonale ja hõbedasele munale. Kui need valvurid tõesti tahavad Rafaeli kinni võtta ja koos Nonaga, kes on tulevane ratsanik, peab ta otsemaid põgenema ..Kuid mis saaks Marcusest? Rafael viis pilgu Marcusele. Ta ei oleks saanud ju ometi siia jätta ka tema! Vihaselt , kuid vaikselt ohanud, tõmbas ta käega üle juuste ja tundis , kuidas ta süda kiiremini taob.