Loheratsaniku otsingud vol 2

[Kuningas Galbatorix]

Galbatorix seisis oma lossi uste ees, laua peal jälle 2 uut muna, seekord kuldne ja hõbedane. Ta heitis ühe pilgu Josephile, kes tema kõrval seisis ja viis uuesti pilgu siis rahvale. ,,Teretulemast, mu armas rahvas!'' lausus kuningas valjult, silmitsedes inimesi. ,,Mul on hea meel teatada, et Cecilia, andis meile lahkelt need 2 muna!'' Kuningas irvitas vaevumärgatavalt ja lisas siis kurval toonil: ,,Cecilia aga kahjuks põgenes Uru'baenist ühe loheratsanikuga, kes tahab meie armast impeeriumit kukutada! Ta leitakse ülesse ja viiakse vangikoobastesse, kus tema koht on!'' Galbatorix ohkas vaikselt ja sulges korraks väsinult silmad. ,,Nagu te teate, toimub täna veel üks loheratsanike otsing!'' sõnas Galbatorix uuesti silmi avades ja lisas: ,,Ma loodan, et need kaks muna kooruvad, sest siis on meie armas impeerium kindlas kätes! Paluks nüüd vapratel noortel ettepoole astuda ja õnne proovida.'' Ta naeratas laialt ja kuninga pilk liikus üle rahva.

edit by cecilia: oletame, et see on eelmisest otsingust järgmine päev.

[Rafael Joed]

Nagu eelmine kordki, jättis Rafael Lenora linnast pisut eemale, kuid siiski piisavalt lähedale, et ta saaks kiirelt kohale tulla kui abi vaja. Nähes jällegi sedasama uut loheratsanikku, viis ta pilgu Galbatorixile ja õhkas, tehes nägu nagu loodaks ta loheratsanikuks saada. Otsustanud, et mängib häbelikku, ei liikunud ta ettepoole vaid seisis kus ennegi, oodates hetke, mil uus loheratsanik sünnib.

[Marcus Decor]

Marcus tuli uuesti Galbatorixi lossi juurde ning seisis natukene eemal nagu eelmine kordki. Noormees kuulas vaikides kuninga juttu ning kortsutas põgenemise koha pealt kulmu. Noormees ohkas ja mõtles vaikides: ,,Ma võin ju õnne proovida...'' Ta hakkas aeglaselt edasi minema ning läks juba pikka järjekorda ja vaatas kulmukortsutusega inimesi ja haldjaid, kes imetlevalt kuldset muna vaatasid.

[Nona Gradette]

Nona vaatas veidikene ebakindlalt rahvahulgas ringi, kui üpriski mitmed noored ette poole astusid ning heitis siis ühe küsiva pilgu Rafael'ile. Tütarlaps ei tundnud ennast just kõige mugavamalt..

[Rebecca de Frenetico]

Rebecca, kes oli ysna n8rdinud olnud, et eelmisel korral ainult yks muna koorus, tuli ka seekord kohale. Tydruk kuulas taaskord Galbatorixi jutu 2ra ja nii nagu alati, ei astunud ta esimese hooga ette. Ta lasi oma pilgul yle rahvamassi k2ia ning pidi peaaegu oma tyypilisel mittemidagi ytleval ilmel imestunuks muutuda, kui Nonat n2gi. Mis asja TEMA veel siin teeb !? m6tles ta suht ehmunult, kuid kohe j2rgmisel hetkel n2gi ta tema k6rval mingit haldjapoissi. V6inii.. m6tles ta ning tema n2ol oli n2ha v2ikest muiet. Otsustades, et ta ei hakka Nonale tere ytlema, astus ta sammu ette ning j2i siis nyyd siin eespool pundis olevaid inimesi (ja haldjaid) silmitsema.

[Rafael Joed]

,,Tulin vaatama siia, kes on järgmine loheratsanik.." sosistas ta vaikselt ja tavalise ilmega Nonale. Viinud pilgu tüdrukule, kes oli astunud eesritta, vaatas ta Galbatorixi poole. Oleks ta tahtnud näha meest lähedalt, oleks ka tema läinud ritta,kuid see tähendaks reetmist ja tal polnud soovi omale pahandusi kaela saada. Rafael hingas sügavalt sisse ja viis pilgu mööda rahvast.

[Nona Gradette]

Nona kortsutas hetkeks kulme, "Selle teada saamiseks.. mm.. ohutumat moodust pole?" küsis ta sama vaiksel häälel, kuigi tütarlaps kahtles, kas keegi üldse vaevub neid kuulama, kui kõigi tähelepanu munadel ja Galbatorix'il on. Järgmiseks pääses üle Nona huulte pikk ohe, kui ta pooleldi mõttesse vajus. Järgmisel hetkel trügis keegi temast mööda, astudes eespool seisvate noorte hulka. Viivuks veel oma pähetorganud mõttes kaheldes, asuts Nona lõpuks edasi, jäädes seisma selle sama noore lähedal, kes äsja teda eest oli lükanud.. Oli ju ikkagi võimalus, et need munad kooruvad enne, kui tütarlaps üldse väga lähedale pääsebki.. või.. Ei kooru need üldse..

[Kuningas Galbatorix]

Galbatorix heitis märkamatu pilgu Rafaelile ja luges kergelt tema mõtteid. ,,Tema ongi see ratsanik...'' mõtles kuningas irvega ja pöördus siis Josephi poole. ,,Ma tahan, et sa läheksid lossi ja käseksid meestel müüridel kaitset kolmekordistada!'' sõnas kuningas vaikselt. ,,Meil on siin üks tore külaline, kes aitas Cecilial põgeneda. Ja käse kõikidel meestel vibudega olla ning käse neil linna väravad sulgeda! Kui meil veab, pöörame ka tema enda usku. Ja kui nii palju ei vea siis lihtsalt, kas tapame tema ja ta lohe või lihtsalt ta lohe.'' Kuningas irvitas endamisi ja pöördus siis suure naeratusega uuesti rahva poole, oodates, et esimene julge ettepoole astuks. Kuningas pani ilusa kuldse muna lauale ja jäi naeratades ühte tüdrukut vaatama (suvakas ).

[Nona Gradette]

Nona jälgis õhk-õrna kulmukortsutuse saatel, kuidas üks.. noh temast ikkagi vanem.. tüdruk ette astus ning käed esimese, kuldse, muna kohale. Hetkeks hinge kinni pidades, jäi tütarlaps jälgima, mis edasi juhtub. Kui aga midagi ei juhtunud.. nii ka teise, hõbedase, muna juures, ohkas Nona vaevumärgatavalt.

[Rafael Joed]

Rafael kortsutas kulmi, kui tundis kerget peavalu. Sellest välja tegemata, viis ta pilgu Nonale. ,,Sa lähed ka õnne proovima või oled minuga?" küsis ta rõhutades sõna 'õnne' . Hinganud sügavalt sisse, viis ta pilgu korraks müüride poole ja pani tähele, et miskipärast valvurid ei seisa enam nii paigal.

[Nona Gradette]

Nona hammustas hetkeks huulde, kui ta kuulis Rafaeli küsimust, "Mis õnn see ikka olla saab," pomises ta hetkeks vaevukuuldavalt ning noogutas siis kergelt, "Lähen," vastas Nona viimaks, kuigi endiselt veel kahtlusega selles otsuses ja astus siis eespool seisvate noorte sekka.

[Rafael Joed]

Rafaelil jäi hing kinni. Nüüd pidi ta tegutsema hästi kiiresti, kui Nonast saaks järgmine ratsanik. Ta peaks siis koheselt tüdrukuga minema jooskma võttes tema muna kaasa ja kui tõkkeid ei ole siis hästi kiiresti lohega minema lennata. See võis osutuda väga raskeks ja selles oli Rafael ka kindel.

[Joseph G. Zabini]

Olid algamas teised loheratsaniku otsingud. Joseph seisis väärikalt Galbatorixi kõrval, vaadates veidike uudishimuliku pilguga rahva seas ringi, märgates muige saatel ka mõnda tuttavat haldjat, kes arvatavasti samuti olid loheratsanike otsingule tulnud, lootuses et nad saavad ratsanikeks. Kuid tegelikult oli see vägagi võimalik.

Seejärel hakkas aga Galbatorix rääkima ning nooruk pööras pilgu koheselt kuningale. Ta kuulas mehe ära ning vaatas siis hetkeks munade poole, jäädes järgmisena ümbrust vaatama, märgates äkki eemal ühte noort meessoost haldjat seismas. Joseph kergitas kergelt kulmi. Võõras haldjas tundus talle veidi kahtlane.

Kuid rohkem ta võõrast uurida ei jõudnud kuna kuulis et Galbatorix kõnetab teda. Vaadanud mehe poole, kuulas Josh ta ära ning lausus siis: "Jah kuningas!" Järgmisena kummardas nooruk kergelt ning kiirustaski juba lossi poole. Öelnud meestele ära mida kuningas käskis, tormas Josh juba tagasi ratsaniku otsingutele. Ta naases tagasi enda kohale, mainides siis Galbatorixile paari sõnaga et sõnum on edastatud.

[Rafael Joed]

Rafael kortsutas kulmi, kui nägi , et tõesti müüri ääres on sõdureid rohkem ja see tekitas temas ärevust. ,,Nona ... Ma arvan, et kui sinu muna koorub siis ole valmis poodiumilt hüppama ja kiiresti jooksma.." sosistas ta vaikselt Nonale kõrva kui oli pisut edasi astunud ja viis pilgu otse Galbatorixile silma. Mind ta kätte ei saa! , oli Rafael oma otsuses kindel.

[Nona Gradette]

Nona vaatas hetke mõistmatult Rafaeli poole ning noogutas siis vaevu märgatavalt. Kuigi pidi tunnistama, et need sõnad tekitasid temast muret.