Loheratsaniku otsingud.

[Jutustaja]

Oli soe augusti keskpäev, mis oli ära märgitus kui üks eriliseim. Nimelt pidi toimuma Galbatorixi enda lossi ees Loheratsanike otsing. Kuningas oli selle päeva ametlikult paar nädalat varem välja kuulutanud. Nüüd marssisid kõik Alagaesia Galbatorixi toetajad lossi juurde, et saada selle au osaliseks.

Kuningas ise istus kõrge seljatoega kuninglikus toolis, vaadates rahumeeli alamrahva sagimist. Nautides naeratades tõstis mees käe, paludes vaikust: "Tere, mu armas rahvas! Me oleme täna siia kogunenud, et leida loheratsanikud! Samuti on mul rõõm teatada meie aukülalise tulekust - Cecilia Brooks on lahkelt nõustunud siinsetest pidustustest osa võtma." Mees muigas kergelt, noogutades viieteistkümneaastase neiu poole, silmis rahulolev läige. Sellest tõotas tulla üks parimaid päevi mehe jaoks.

***
kõik Galbaaustajad on oodatud! (selle maailma omad, muidugi..) ja kui head soovivad tõesti riskida, et nad langevad Galba vangi, võivad ka nemad tulla!

[Joseph G. Zabini]

Ka Joseph oli üks neist Alagaesia Galbatorixi toetajatest kes lossi poole koos teistega marssis. Muidugi oli see noormehe enda arvates täiesti võimatu et ta ratsanikuks saab, kuid proovida võis siiski ja siin ta nüüd oligi. Paksu rahvasumma sees, pilk ainiti kuningale suunatud. Kui mees aga mingi tüdruku nime nimetas, vaatas Josh otsekohe Cecilia nimelise tüdruku poole. Haldjas silmitses teda külme pilguga korraks, kergitas siis kulmi ning jäi taas Galbatorixi poole imetlusega vaatama.

[Marcus Decor]

Marcus kõndis mööda ülerahvustatud Uru'baeni tänavaid Galbatorixi lossi poole, tahtes näha, kas keegi saab loheratsanikuks. Ta nügis mitmeid inimesi, et edasi saada ning jäi siis natukene eemal vaatama Alagaesia kuningat imetlusega. Ta viis oma pilgu korraks Ceciliale, kes natukene maad eemal seisis ja siis uuesti Galbatorixile, oodates, et otsingud algaksid.

[Rafael Joed]

Rafael liikus koos Meridithiga läbi rahva ning peatus üsna lähedal , et näha kõike toimuvat. 'Lenora, ma kutsun sind kui abi vaja! Ole seal kus oled ja peida end hästi!' tuletas ta oma lohele meelde mõtete teel ning vaatas tüdrukut, kes oli Galbatorixi kõrval. Muud üle ei jäänud, kui näidata oma ilmes välja mehe vastu austust . Viinud pilgu Meridithile, hingas ta sügavalt sisse ja jäi ootama.

[Meridith Sinlare]

Meridithi näole ilmus vastikust väljendav ilme, kui ta silmas Galbatorixit, ent ta sundis end naeratama ja austavat ilmet ette manama."Mis siin toimub?" sosistas ta Rafa'le ning viis pilgu kuninga kõrval olevale tüdrukule. Too tundus kuidagi tuttava näoga.

[Rafael Joed]

,,Loheratsaniku valimised," sosistas Rafael vaikselt tüdrukule ning tõstis seejärel pilgu. ,,Käitume nii nagu iga Gablatorixi austaja seda teeb kui ei taha kahtlust äratada. Teatud isik on siin läheduses, niiet kui abi vaja pääseme siit kiiresti!" sosistas ta hiirvaikselt ja tõstis taas pilgu, jäädes Galbatorixi silmitsema. Mees oli tõesti sellise välimusega ning jäi mulje, et ainult austusest ta elasgi.

[Cecilia Brooks]

Cecilia silmis peegeldus ilmne vastikus ning ta ei vaevunudki seda linnaelanike eest varjamast. Tervelt kaks lohemuna oli kuninga käes ning need mõlemad võisid kooruda - mis tähendas, et halbade poolel võis lausa k a k s uut loheratsanikku peagi valgust näha.

Ohates raputas neidis pead, uurides kohaletulnud noorukeid. Ta märkas rahva seas üht pikemat kasvu heledate juustega noormeest ning seiras teda veidike uudishimulikumalt, üritades aja veetmise mõttes kindlaks teha, kui väga nooruk seda loheratsaniku kohta ihaldab. Kui just sel hetkel, kui ta oli oma mõtiskluste keskpaigas, pööras poiss enda pea tema poole ning nende pilgud kohtusid. Cecilia kortsutas kulmu, kui pruunide silmade pilk temalt taas lahkus ning vastas mõttes oma küsimusele: Väga.

Peale seda uuris neidis teisi kohaletulnudid. Oli lausa ime, et nii paljud tahtsid Galbatorixi loheratsanikuks saada. Kuigi, seal, kõigi nende halbade keskel, võis leiduda ka mõni hea, kes loodab pärast minema pääseda. See oli üsna tõenäoliselt vilets lootus. Cecilia ohkas taas ja liikus pilguga üle inimeste.

Järgmiseks peatus tema pilk taas ühel haldjal. Ta ei oleks iial arvanud, et nii palju haldjaid on oma ustavuse Galbatorixile andnud. Haldjad olid ju siiski puutumatud - neil oli oma elu keset metsi, kuhu keegi neid tüütama ei tulnud. Ja üha enam ja enam paistis väljakule kuhjuvat haldjaid. Tüdruk märkas rahvasummas veel kaht, kes omavahel rääkisid.

See oli täielik kaos. Sõna otseses mõttes. Ceciliat hakkas valdama juba kahtlus. Kui Galbatorixil oli nii palju haldjaid enda valduses, näis, et sõjas oli nende võitmne laus võimatu. Rändur ohkas jälle, juba eitea mitmendat korda ja viis oma pilgu kuningale enesele. Suur ja võimas mees, kes oma võimu täiel rinnal nautis. Neiu turtsatas vihaselt, olles oma abitust seisukorrast täiesti endast väljas.

Mitte midagi tegemata, jõllitas ta rahvast, needes igaüht neist, kes tuli kavatsusega Galbatorixiga liituda. Erilise viha alla võttis ta siiski haldjad. Kui tüdruk ei saanud midagi teha - tal jäi üle ainult oodata, et pidustused algaksid ja loota, et ükski muna ei avane.

[Rafael Joed]

Rafael viis pilgu haldjale ning siis tagasi mehele. 'Kes sa oled?' üritas ta haldjalt küsida mõtete teel, kui tal just mõnda mõtte barjääri ei ole. Noormees lootis siiski, et seda tal ei ole ja jäi ootama, et Galbatorix alustaks. Temal enam polnud võimalust ratsanikuks saada. Ta oli juba niigi.

[Kuningas Galbatorix]

Galbatorix vaatas irvega, kuidas inimesi järjest juurde tuli ja sõnas vaikselt Ceciliale: ,,Kas sa näed kui palju minu teenistuses on? Ja kui minu lohemunad kooruvad ning ma kaks uut loheratsaniku saan, annad sina mulle veel teisigi mune!'' Ta vaatas uuesti rahva poole ning naeratas laialt. ,,Mul on hea meel teid kõiki näha,'' rääkis Galbatorix valjul häälel. ,,Kõik noored, kes tahavad proovida loheratsanikuks saada ja minu kõrvale asuda tulge ettepoole!'' Ta naeratas veelgi laiemalt ja silmitses oma armasat rahvast.

[Meridith Sinlare]

Meridith tundis, kuidas ta ootusärevusest värisema hakka. Tal trummeldas peas ainult üks mõte - saada loheratsanikuks. Neiule ei tulnud pähegi, et ta peaks hakkama pahaks loheratsanikuks. xD Ta manas endale ette ilme, mis pidi väljendama suurimat austust Galbatorixi vastu. Kui ta kuulis kuningat rääkimas astus ta ettepoole rivvi, kus seisid juba teised noored.

[Rafael Joed]

Rafael tahtis tõmmata Meridithi tagasi, kuid see oleks ta vägagi hästi reetnud ja noormeess jäi paigale. Tema otsustas mängida lihtsalt pealtvaatajat, et näha kes on järgmine loheratsanik. Hoides tagasi ohet, viis ta pilgu teistele kohalolijatele.

[Marcus Decor]

Marcus ohkas vaikselt. ,,Jah, muidugi...'' mõtles noormees natukene kurvalt ning lisas mõtteis: ,,Minust ei saaks iialgi ratsanikku...'' Noormees ohkas ja astus sammu tagasi, vaadates noorukeid, kes õhinal ettepoole trügisid.

[Cecilia Brooks]

Cecilia oli just pilgu üle kahe vestleva haldja libistanud, kui ta tundis, et keegi üritab tema mõttetesse tungida. Kiirelt tugevndas tüdruk oma telliskivimüüri veelgi, olles samal ajal täiesti teadlik, et keegi ei murra sellest läbi.

Kui Galbatorix tema poole pöördus ning ütles talle täpselt seda, mida neiu isegi hetk tagasi mõelnud oli, kissitas ta ainult silmi. "Mina ei anna sulle ühtegi. Sa tead väga hästi, et mul pole ühtegi kaasas ning kõik teised on kindlalt kaitstud. Ja sinu need kaks tühist muna ei anna minu omadega võrreldagi," sisises ta lõpuks, pöörates kuningalt oma pilgu ja jälgides noori, kes nüüd ettepoole astustid. Noormees neiu järel, rivi venis lõputult. Cecilia ohkas vaevarikkalt.

Alles siis, kui üks noor haldjatar ette astus - üks neist, keda tüdruk enne oli rääkimas näinud - märkas ta neiu kaaslase näol kerget pettumust. Cecilia keskendus haldjale, avas oma meeled ning tungis tema omadesse, teadmata endiselt, kas ta tegu on õige. "Kas sa oled Galbatorixi toetaja?" küsis ta mõttes, hoides samal ajal kõrvad lahti, et märgata õigel ajal Galbatorixi reageeringuid. Kuid tundus, et kuningas oli oma alluvatega liiga ametis, et tüdruku tegevust tähele panna.

[Rafael Joed]

'Ei ,' vastas Rafael vaadates kerge kulmukergitusega eemale. 'Ma saan aru, et sina ka ei ole..' arvas noormees tehes jällega tuima ja ükskõikset nägu mis tuli tal väga hästi välja. Õhinat teeseldes, vaatas ta Meri. 'Olen Loheratsanik Rafael,' ütles ta enda nime, sest arvatavasti võis ta haldjat usaldada.

[Joseph G. Zabini]

Senikaua kuni Galbatorix uuesti midagi öelnud polnud, uuris Josh teisi noori kes olid samuti loheratsaniku otsingule tulnud(vms). Pilk liikumas ühelt inimeselt teisele, kergitas Josh vahepeal kulmi, märgates et üpris palju haldjaid oli siia kogunenud. Rohkem ta aga teisi noori silmitseda ei jõudnud kuna Galbatorix hakkas rääkima ning Josh suunas silmad kuningale. Kuulanud ta ära, astus haldjas koheselt ettepoole rivisse, jäädes põnevusega ootama mis järgmisena juhtub.