Harjangu kohal ja harjangus

[Rafael Joed]

Päike oli just loojunud, kui suure linnu moodi elukas kiirelt õhku lendas ning metsa kohal tiirutama hakkaks. Rafael lasi sadulast lahti ning hingas sügavalt sisse. Heleroheline lohe liugles õhus edasi-tagasi . ,,Pärast lendame mägede poole!" hüüdis Rafael oma lohele ning haaras taas sadulast tugevasti kinni kui Lenora rõõmsalt nö. kukerpalle õhus tegi.

[Meridith Sinlare]

Meridith kohendas nooletuppe oma seljas ja kiirendas sammu. Tal polnud aimugi, kus kohas ta ööbid võiks või, kas ta peaks üldse ööbima. Võibolla oleks parem edasi liikuda. Järsku kuulis haldjaneiu vihinat. Justkui kivistudes jäi ta seisma ja kikitas teravatipulisi kõrvu, et saada aimu hääletekitaja asukohast. Mer pööras pilgu taevasse ja nägi, kuidas midagi erkrohelist vilksatas.

[Rafael Joed]

Rafael naeris lõbusalt, kui lohe lendas vihinal edasi-tagasi. Nii Lenora kui ka Rafael ei saanud kunagi küllalt sellest, et nad said nüüd kahekesi lennata. Rafael leidis, et Lenora on tema südamesõbraks saanud ja see meeldis noormehele kõige rohkem. Lohe peatus ühe männi kohal ja maandus sellele, niiet latv pisut allapoole kaldus, kuid nii võttis lohe ainult hoogu ja järgmisel momendil sööstis ta jälle õhku.

[Meridith Sinlare]

Meridith ehmatas, kui roheline vari madalamale sööstis. Siiralt imestades märkas ta, et see oli lohe. Võimatu...Lohesid pole ju enam alles! Või siiski... Mer mõtles, mida teha - kas edasi liikuda või varjuda. Ei võinud ju tead, kas lohel ratsutab hea või halb olend. Pärast mõningast mõtlemist otsustas ta edasi liikuda, ent väga ettevaatlikult. End võimalikult puutüvede vastu hoides, liikus Meridith varjuna edasi.

[Rafael Joed]

Rafael viis pilgu korraks alla ja nägi seal kedagi liikumas. Otsustades, et hetkel ei lähe kedagi segama - eriti hirmutama, kuna paljude arust lohesid pole olemas, lendas ta Lenoraga mägede poole, nagu enne tahtis.

Umbes viiteist minutit olnud mägede juures lendamas, liuglesid Lenora ja Rafael tagasi metsa juurde ning maandusid metsa serva juures. ,,See oli vägev!" kiitis ta lohet, kui ta oli sadulalt maha hüpanud ja Lenora kaela patsutanud. Lohe ainult paljastas oma hambad, mis tähendas umbes, et too muigas. 'Oli!' nõustus Lenora.

[Meridith Sinlare]

Meridith silmitses, kuidas rohekas vari mägede poole kadus ning ohkas kergendatult. Neiu tuli varjust ära tagasi raja peale. Ta mõtted tegelesid ikka veel sellega, kes võiks loheratsanik olla. Edasi hakkas ta unistama sellest, kuidas leiab lohemuna ja kasvatab väiksekese üles. Nimelt oli ta isa jutustanud haldjatest, kes olid loheratsanikud. Mer kaotas valvsuse, komistas puujuurele ning lendas kõhuli. Neiu tõusis riideid puhtaks rapsides püsti ja hakkas mägede poole kõndima.

[Rafael Joed]

Lenora tõstis ärevalt pea kui kuulis mingisugust potsatust, mida Rafael loomulikult ei kuulnud. ,,Mis on?" küsis ta lohelt, kes vaatas ühte suunda - mägede poole. 'Keegi on siin,' vastas Lenora Rafaelile mõtetes. Viimane hingas sügavalt sisse. ,,Ma eeldan, et sa arvad, et tegu on vaenlasega?" küsis Rafael. Lenora noogutas ja poiss hüppas lohe sadulale. Noogutanud omaette tõusis lohe lendu ning lendles suunda, kust ta oli kuulnud häält.

[Meridith Sinlare]

Seekord Meri lohe tiibade sahinat ei kuulnud, ent kuulis seda, kuidas linnud ärevalt häälitsema hakkasid. Kuna linnud oleks pidanud magama tundus see kummalisena. Haldjaneiu keha tõmbus pingule ning ta käsi liikus automaatselt mõõga käepidemele. Kui seiklsed hakkavad nüüd, siis on ta selleks valmis.

[Rafael Joed]

Lohe maandus mõned meetrid Meridithist eemal ning Rafael hüppas sadulast maha. ,,Näed! Kedagi ei ole!" lausus ta lohele otsa vaadates. Lenora ainult nuuskis õhku ja tõstis pea kõrgele. 'Ma tunnen kellegi lõhna, Rafael,' lausus Lenora. Rafael keeras end ringi ja vaatas kulmi kortsutades puudest mööda . Igatahes tema midagi ei näinud.

[Meridith Sinlare]

Meridith kuulis pahinat, justkui oleks hiiglane õhku nuhutanud. Ta tõmbas mõõga aeglaselt tupest välja. Äkki see ongi hiiglane, mõtles ta väheke hirmunult, siis küll mu mõõk mind ei aitaks. Või äkki on see hoopis vaim. Neiu raputas korraks pead, et tobedad mõtted peast välja ajada. Ta ju ei uskunud vaimudesse. Ent samas - lohedesse ka mitte, aga ometigi nägi ta alles ühte... Nägi alles ühte! Lohe see arvatavasti ongi, tabas Mer end mõtlemast.

[Rafael Joed]

Lenora astus vaikselt Meridithi suunas, kavas hetkel mitte midagi halba. Rafael, kes silmi pööritas silmi ja järgnes lohele. Ta poleks suutnud lohet ümber veenda, et ta tagasi tuleks.
Lenora jõudis aga edasi ning avas korraks suu ja sulges siis kiiresti. 'Näe! Ma ütlesin, et keegi on siin!' kuulutas lohe võidurõõmsalt kui oli tüdrukuni jõudnud.

[Meridith Sinlare]

Mer tardus, kui nägi enda ees suursugust looma. Lohe oli helerohelist värvi ning ta soomused justkui helendasid ebamaiselt. Kui lohe oma suu avas, nägi Meridith suuri valgeid kihvasid, mis võiksid ta ühe hetkega tükkideks rebida. Siis libisesid ta silmad väiksele kogule lohe taga.

[Rafael Joed]

Rafael jooksis kiirelt lohe kõrvale ja ohkas vaikselt ning raputas pead. ,,Palun vabandust, kui ta sind hirmutas! Lenora on väga uudishimulik ja vahepeal ei suuda ta end peatada..." rääkis ta Meridithile . 'Ma tahtsin ainult teada kes see on ja ma suudan end peatada!' vaidles Lenora vastu ja silmitses enda suurte silmadega haldjat, kui ta tiivad kokku pani..

[Meridith Sinlare]

Meridith hingas kergendatult välja, kui nägi Rafaeli. "Sellest pole midagi!" ütles ta peaaegu tänulikult ning lasi mõõgal tuppe tagasi libiseda."Ah, see ongi sinu lohe Lenora. Ja mina ei uskunud veel sind," ütles ta, justkui tahaks vabandada. "Kas ma võin teda puudutada?" küsis ta härdunult poisilt.

[Rafael Joed]

Rafael viis pilgu küsivalt lohele, kes vastas puhta ükskõiksusega. 'Miks ta sind ei uskunud?' küsis Lenora poisilt. 'Ma ei tea..Arvas, et ma tegin nalja..' mõtles noormees vastuseks ning noogutas siis lõpuks, andes nõusolekut lohe puudutamiseks. ,,Puuduta.." laususu ta käe lohe päsele asetades.